Esimesed mesikäpad ilmusid Puhja lähedale jääva Nasja küla metssigade söögiplatsile mullu sügisel suure näljaga. Tänavu on nad seal juba igapäevased kontvõõrad. «Karud on Nasja söögikoha täiesti okupeerinud, metssead on sealt minema löödud,» kinnitas Puhja jahiseltsi jahimees Juhan-Johhen Ross.
Puhja jahimehed on tänavu kindlalt näinud 11 karu. Nasja söögikohas käib nelja pojaga emakaru ja kahe pojaga emakaru. Nende öise askeldamise on Ross koos jahikaaslase Erkki Liiviga videokaameraga üles võtnud.
«Karude järgi võib kella õigeks panna,» muheles jahimees. Mitu õhtut järjest tulid mesikäpad söögiplatsile kell 20.50 ja lahkusid sealt kell 5.50. Vahepeal nad väsisid ära, viskasid pikali ja puhkasid veidi.
Karusid tuleb juurde
Puhja jahimeeste teises metssigade söögikohas käivad suur isakaru ja kaks koos liikuvat täiskasvanud karu. «Karusid võib rohkemgi olla,» märkis Ross. Ta selgitas, et Puhja kant on mesikäppadele ideaalne elupaik: suur kiskja saab seal toitu rabadest, põldudelt ja õunaaedadest.
«See on müüt, et karu elab paksus metsas,» lisas Ross. «Ta elab hoopis hõredas metsatukas. Inimene ei teagi, et karu võib vabalt ta naaber olla.» Ka Nasja sigade söögikoht jääb Rossi kodust vaid ligi saja meetri kaugusele. Väga julged karud on seal peale metssigade toidu nahka pannud ka jahimehe naabri koera närvid.
«See on enam kui selge, et karusid on juurde tulnud,» kinnitas jahimees. Sama meelt on Tartu jahindusklubi juht Jaak Volmer. Puhja jahimehed on kolm viimast aastat järjest lasknud karu, mis näitab, et sealkandis neid loomi on. Teine näitaja on karule söögiks passivad põdravasikad, keda jahimehed on tänavu väga vähe kohanud.
Keskkonnaministeerium on aga paar viimast aastat teatanud, et Eestis elab üle 700 karu. Tänavu nagu ka eelmisel aastal võivad Eesti jahimehed augusti algusest oktoobri lõpuni kestva karujahi ajal lasta 60 looma.
«Karu sigimispotentsiaal ei ole suur, nende hulk ei suurene plahvatuslikult nagu huntidel,» selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist Egon Niittee.
Karud loetakse kokku jahimeestelt saadud mesikäppade tegutsemisandmete põhjal, mida asjatundjad hoolega analüüsivad. «Ei usu, et järgmisel aastal tohib rohkem karusid lasta,» märkis Niittee. «Muidugi peab karu püssirohu lõhna tundma, et ta ei muutuks inimesele ohtlikuks. Aga nende küttimine jääb pigem stabiilseks.»
Karujaht on läbi
Tartumaal võisid jahimehed tänavu küttida neli ja Jõgevamaal üheksa karu ning mõlemas maakonnas on karujaht lõppenud. Tartumaal lasid karu Meeksi, Vahelaane, Puhja ja Peipsiääre jahiseltsi liikmed. Kütitud karud olid alla saja kilo kaalunud nooremad loomad.
Jõgevamaal lasti karusid maakonna pea kõigis piirkondades. Suuri mesikäppi tänavu püssi ette ei jäänud, lastud karud olid keskmise suurusega.
Jahimees Rossi arvates peaks riik karude hulga suurenedes sellele kiiresti vastama suurema hulga jahilubadega. Ka Volmer andis mõista, et Tartumaal võiks jahimeestel karude suhtes rohkem õigusi olla.
«Jah, hundi, ilvese ja karu tekitatud kahju maksab riik inimesele välja,» põhjendas Volmer. «Aga kui karu murrab metsas maha põdravasikad, siis ei vabasta riik jahimehi jahimaa tasust. Öeldakse vaid, et loodus teeb oma tööd. Tegelikult on küsimus rohkem selles, et looduslik iseregulatsioon ei toimi enam inimese segipööratud maailmas.»
Puhja mesinikele pole karud sel aastal suurt kurja teinud, ka Volmer pole kuulnud mesikäppade rüüsteretkedest mesilatesse.
Küll on karud aga Puhja mail nisupõldudele oma jäljed jätnud. «Põllul käies tallab karu vilja maha,» rääkis Ross. Vähe sellest – süües istub karu maha ning sõtkub nii veel vilja. Lisaks tirib karu viljakõrsi tihti koos juurtega maast välja. «Kui põllul käib mitu karu pikemat aega, siis on tagajärjeks korralikult rüüstatud põld,» lisas Ross.
Keskkonnaministeerium maksis 2008. aastal karude tekitatud kahju eest mesinikele 242 099 krooni.
