/nginx/o/2015/08/10/4365977t1h0fa5.jpg)
Pühapäeval helistati Uhti küla lähedalt Tartu koduta loomade varjupaiga häirekeskuse numbrile, kuhu teatati haruldase looma leiust. Varaani näinud noormehed olid mõnda aega päikese käes lesivat loomakest jälginud ja otsustasid siis leiust varjupaigale teada anda.
Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar ütles, et varaani kinnipüüdmine ei olnud keeruline, sest Eesti kliima on talle liiga jahe. Jahedaga muutub loom uimaseks, seega aeti ta ühte pappkasti ja toodi varjupaika hoiule.
Kuna varjupaigas pole terraariumit, mis saaks sisalikulisele sobivat kliimat pakkuda, võib loom valedes tingimustes elades kähku oma lõpu leida. „Pole ka teada, kaua loom omapäi on liikunud,” lisas Roosaar.
Kui keegi tunneb oma loomast puudust, peaks ta helistama varjupaiga infotelefonile numbril 5333 9272 ja kirjeldama looma eripärasid või näitama pilte, mis tehtud enne tema kadumist.
Roosaar proovis varaaniomanikku leida ka erinevatest Facebooki gruppidest, kus selgus, et varaan pole Eestis väga populaarne koduloom, sest tema pidamiseks on vaja eritingimusi, kui neid pole, leiab loom kiire lõpu.
Kui looma omanikku kiiresti ei leita, tuleb ta saata hoiukoju. Praegu hoiukodu võimalust pakkuval inimesel on varem kodus juba kaks sarnast isendit.
Varaan on lihatoiduline, esialgu sööb väiksemaid putukaid, näiteks kärbseid, aga kasvades ka juba hiiri. Täiskasvanuna on ta keha umbes piraka kodukassi suurune, lisaks veel pikk saba.
Lisaks kassidele ja koertele satub varjupaika ka teisi loomi, varaan on neist üks haruldasemaid. Praegu on hoiul kaks merisiga, kes toodi autoga varjupaiga ukse taha.
Varasemalt on varjupaigas olnud kõiksugu närilisi ja lindusid, näiteks deegud, liivahiired, tõutuvid, viirpapagoid ja nümfkakaduud. „Õnneks pole nende siia sattumine kuigi tihe, vahepeal tuli neid aastas kokku 50, eelmisel aastal jäi see number 20 kanti. Leitud varaan peaks olema sel aastal 11. varjupaiga eksootilisem elanik,” ütles Roosaar.
/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)