Noori autoreid rõhub vajadus oma loomingut trükis avaldada

Noor autor 19. sajandi algusest Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) jäigi nooreks autoriks. Tema tänapäevased vennad ja õed kirjanduses, keda ühendab Värske Rõhk, võivad talle uhkusega alt üles vaadata. Foto: Margus Ansu

Noored luuletuste ja juttude kirjutajad on ajast aega tundnud tungi oma kirjapanekut teiste ette tuua. Eesti keeles on see olnud nii varsti juba kaks sajandit, kui alguseks võtta Kristjan Jaak Petersoni looming.

Kahesajast aastast viimased viis on pakkunud noortele autoritele trükipinda ajakiri Värske Rõhk, mis on esimestest päevadest tänini valminud muusalinna Tartu kirjandusmajas. «Noor inimene saab oma silmaga näha, kuidas ridadest sahtlis on saanud read avalikkuse ees,» sõnastab luuletaja Triin Tasuja selle ajakirja erilise väärtuse.

Esimese numbri toimetasid Eesti Kirjanduse Seltsi hoolitsusel 2005. aasta septembris Priit Kruus peatoimetajana ning Triinu Ojalo, Kairi Korts, Ilmar Mihkelsoo ja Lilli-Krõõt Rep­­nau. Viimane on kujundajana ametis praegugi, viienda aastapäeva tähistamise ajal. Teised toimetajad on teised – Triin Ploom, Johanna Ross ja Lauri Eesmaa – ning teine on ka väljaandja – MTÜ Värske Rõhk.

Peatoimetaja Lauri Eesmaa andmeil on praegune tiraaž 500. «Tellijaiks on põhiliselt ärksa mõtlemisega noored, uuemast eesti kirjandusest huvituvad inimesed ning paremad ja avatuma meelega raamatukogud,» märgib ta.

Samuti saab ajakirjanumbreid ja sama toimetajaskonna üllitatava sarja «Värske raamat» teoseid, mida  on ilmunud seitse, osta raamatukauplustest.

««Värskest raamatust» on kujunenud tõeline kvaliteetsari, milles ilmuvad Värske Rõhu autorite uudisteosed,» lisab peatoimetaja. «Lugeja on seda märganud, sest raamatusarja teosed lähevad hästi ning nii mõnegi raamatu tiraaž on läbi müüdud või kohe lõppemas.»

Viie aasta jooksul on lugejate kätte jõudnud 23 Värsket Rõhku. Nendes on luuletusi, jutte, lühinäidendeid, arvustusi ja esseistikat avaldanud 174 noort autorit.

Müügitulu moodustab eelarvest suhteliselt väikese osa, enamik tuludest tuleb kultuuri rahastavatest fondidest. Värske Rõhu suurtoetaja on Eesti Kultuurkapital, oma osa annavad samuti Tartu linn, Tartu Kultuurkapital ning hasartmängumaksu nõukogu.
--------------------------------------------------------------------

1. Mida peate oma seniseks suurimaks loominguliseks saavutuseks?

2. Mille poolest erineb Värskes Rõhus avaldamine loomingu ilmumisest mujal trüki- või veebiväljaandes?

3. Milline on Värske Rõhu kõige parem ja kõige halvem omadus?

4. Mida olete kirjanduses või muidu elus korda saatnud selleks ajaks, kui Värske Rõhk tähistab oma 25. aastapäeva?
--------------------------------------------------------------------

Triin Tasuja (21)
Õpib Tartu Ülikoolis kirjandust ja kultuuriteadusi:

1. Oma suurimaks loominguliseks saavutuseks tuleks ilmselt pidada inimesteni jõudmist, mis on kõige otsesemalt kajastunud väga vahetust tagasisidest lugejatelt. Muidugi ei oleks see tagasiside saanud nii otseselt tekkida, kui mul poleks luulekogu avaldatud.

2. Värskes Rõhus avaldamine on minu loomingu esmakordne avaldamine – see ongi peamine, mis seda üldse millestki eristab. Iga esimene kord on sellepärast eriline, et see on esimene – see annabki VRile erilise väärtuse, et noor inimene saab oma silmaga näha, kuidas ridadest sahtlis on saanud read avalikkuse ees. Veebikeskkond on ka avalik, aga see ei ole päris.

3. Rõhu parim omadus on ilmselgelt see, et noored autorid saavad tagasisidet – seda annab avaldamine. Või kui seda mitte, siis kas või viitavaid soovitusi toimetajatelt. Põrkumist võib tekitada see, et tegu on noorte ajakirjaga – sel on vist üsna väljakujunenud lugejaskond, see on kultuuriruumi kasvulava ja igaüks seda lugeda ei viitsiks.

4. 20 aasta pärast olen ma 41 – loodan, et mul on oma kodu ja kindlustatud võimalus tegeleda sellega, mis mind huvitab ja arendab. Ma loodan olla elus, ma loodan olla õnnelik ja armastatud ning eriti sooviksin ma, et hing oleks üllam.

Eliina Korts (29)
Elab Tartus

1. Ma arvan, et luulekogu ilmumist.

2. Värske Rõhk on eriline sellepärast, et avaldab noorte esimesi kirjutusi, seega kirjutaja võib olla lapsik, veidi naeruväärne ja naiivne, ning see on ainult positiivne. Samuti on ajakiri alternatiivse maiguga, sest trükiarv on väiksem kui muudel kirjandusajakirjadel.

3. Kõige parem omadus on see, et ajakiri pole kunagi igav, autorid on uued, kirjutised on stiililt erinevad ja tänapäevased. Kõige halvem omadus on see, et... mm, ei teagi.

4. Võib-olla olen midagi saavutanud, võib-olla pole, kuid armastan edasi kirjandust.

Maarja Pärtna (24)
Õpib Tartu Ülikoolis kirjanduse ja teatriteaduse osakonnas.

1. Kõneldes kujunevalt autoripositsioonilt, pean selleks ilmselt kohe-kohe esimese tekstivalimiku «Rohujuurte juures» ilmumist «Värske raamatu» sarjas. Suureks loominguliseks saavutuseks võiks seda nimetada siiski vaid tinglikult – nagu pealkirigi võiks muu hulgas mõista anda, on tegemist teadvustatud algfaasi, otsingutega.

2. Rõhu autoritel on võimalus toimetajatega üsna tihedat koostööd teha, tagasiside on läbimõeldud, põhjendatud. On märgata, et toimetajad võtavad enda tööd tõsiselt ning on dialoogiks valmis.

3. Värskus ja värskus. Ühest küljest pakub Värske Rõhk noore­­mapoolsematele autoritele võimaluse end proovile panna. Teisest küljest tingib Värske Rõhu kontseptsioon selle, et ajakirjast kasvatakse paratamatult mingil momendil välja – on see nüüd halvaks omaduseks või mitte, mine tea, aga piirid sellele, mis Rõhus ilmub ning ilmuda saab, seab see kindlasti.

4. Jätaksin küsimusele vastamata, aga Värske Rõhu 25. sünnipäevale läheksin küll.

Carolina Pihelgas (24)
Õpib Tartu Ülikoolis religiooniantropoloogiat, vabakutseline tõlkija.

1. Sel aastal ilmunud kahte raamatut: luulekogu «Metsas algavad hääled» ja tõlkeluulekogu, Pablo Neruda «Kapteni laulud».

2. Ega eriti ju ei erinegi, VR on ajakiri nagu ajakiri ikka. Tekstid ja pildid ja värviline kaas. Lugejaskond ja kirjutajaskond on ilmselt pisut teistsugune kui Loomingus või Vikerkaares, aga see on hea. Tõsiselt võetavaid veebiajakirju, kus luulet avaldada, aga ju polegi, see nišš ootab vist veel täitmist.

3. VR on parajalt paks ja parimates aastates. Hea omadus on ka see, et toimetajad vastavad kirjadele. Puudusi on väga raske leida.

4. Ilmselt olen samuti parajalt paks ja parimates aastates. Eks näis.
 

Urmas Nimetu (27)
Õpib Balti Filmi- ja Meediakoolis filmikunsti, vabakutseline kunstnik.

1. Oma suurimaks loominguliseks saavutuseks senises elus pean jutukogumikku «Langemine alla nulli». Trükkimiseks andis viimase tõuke just Värske Rõhk, avaldades järjestikku kaks minu kirjutatud lugu. Nende avaldamine ja sellest saadud positiivne tagasiside julgustas ka teisi kogunenud jutukesi sahtlist välja tooma.

2. Sellele küsimusele vastamiseks pole mul paraku piisavat võrdlusmomenti, kuivõrd mind ongi peamiselt avaldanud ainult Värske Rõhk ja veebiajakiri Algernon. Nii et see ei ole võrdluseks, aga kiita tahan kindlasti Värske Rõhu toimetajaid, kes iga looga põhjalikult tegelevad ja autoritele individuaalselt väärtuslikke soovitusi saadavad.

3. Kõige parem on muidugi see, et Värske Rõhk avaldab noori autoreid. Seetõttu jõuavad püü­­nele tundmatud kirjutajad, kes jäikade traditsioonidega ajakirju nii väga ei paelu. Seetõttu ilmuvad Värskes Rõhus ka värsked ja kanoniseerimata ideed, nii et üllatusi mahub igasse numbrisse. Värske Rõhk võiks senisest rohkem võtta endale noorteajakirja rolli.

4. Kahjuks pole mul võimet tulevikku ette näha. Loodetavasti on selleks ajaks aga ilmunud jutukogu «Böömimaa», mida juba mitmendat aastat püüan lõpetada. Samuti on ehk filmiks saanud kaks pooleliolevat stsenaariumi.

Tuuli Taul (24)
Õpib Hollandis Rotterdami konservatooriumis džässlaulu.

1. Oma suurimaks loominguliseks saavutuseks pean oma laule, ühtse tervikuna.

2. Värskes Rõhus avaldamine tähendab mulle seda, et pean end endiselt autoriks, kes pole ehk proosas küps, et mujal avaldatud saada. Rõhku kirjutamine ei tähenda noorele autorile vettehüpet otse kriitikuteparve ning aitab esialgu ennast leida ja teiste seas defineerida. Pealegi on Värske Rõhu toimetus mulle ajakirja sünnist alates tuttav.

3. Parim – nooruslik vaim, rikkumatus, võib-olla ka ühtse kirjandusgängi puudumine, uued autorid tagavad pideva uuenemise. Halvim – tundub, et paljud head autorid ei jõua sinna sellegipoolest, paljud jätavad VRi perioodi vahele (lähevad kohe tõsisemasse kirjandusse), mistõttu võib jääda mulje, et nende tasemel noori ei olegi.

4. 20 aasta pärast tahaksin elada koos perega ning teha iga päev seda, mis mulle rõõmu pakub – laulda, pilli mängida ja kirjutada. Elada rahulikult, kiirustamata, sügavuti minnes. Loodan, et VRi 25. sünnipäevaks olen maailmaga tasakaalus.

Martin Vabat
Enda kohta ütleb, et õpib mittekirjutamist ja töötab sama asja kallal, vanust ei täpsusta.

1. Kirjaoskuse piirimail kõlkle­­mist.

2. Kui ma ei eksi, siis Värske Rõhk ilmub ökopaberil.

3. Värske Rõhu kõige parem omadus on see, et ta ilmub praegu, kõige halvem aga see, et aegade lõpus ta ilmselt enam ei ilmu.

4. Usutavasti olen tiivad kasvatanud ja mõne kirjandusmaastiku udusulgedega üle puistanud.

Piret Põldver (25)
Õpib Tartu Ülikooli magistran-tuuris maailmakirjandust.

1. Mulle tundub, et loomingulisuse alla võib liigitada ka loomingulised valikud, mõned korrad Eestist minema hääletamine ja erialavalikutega äärmustesse käimine ja suure armastuse järel romantiliselt välismaale põgenemine ja... Kui mul oleks väärt teoseid ette lugeda, vastaksin konkreetsemalt.

2. Värskes Rõhus on kuidagi julgem olla. Selline tunne, et omad inimesed on ümber, mujal väljaannetes ei tea kunagi, kes sinna veel satuvad. Nojah, kuigi lugejaid on igast kandist kõikide väljaannete puhul, siis sellele ei mõtle, VRi puhul on julgem. Ja vabam.

3. Kõige halvem on see, et tiraaž on väike, mistõttu on vähe lugejaid, vähe teadjaid. Kõige parem on seesama asi: väike tiraaž ning ringkond muudavad – nagu ma ütlesin – vabamaks.

4. Ülikool võiks selleks ajaks lõpetatud olla.