Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vana praam, jõekohvik, uus purskkaev... Kuidas meeldib?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vanale praamile rajatud Sisevete Saatkond seisab Kalevipoja kuju lähistel. | FOTO: Kalev Saar

Selle nädala algusest töötab Emajõel purskkaev, pea kaks nädalat on õhtuti avatud jõekohvik, aastapäevad tagasi saabus Sisevete Saatkond ning üle nelja aasta on kaldal seisnud mõõdusammas. Uurisime linnakodanikelt ja spetsialistidelt, kas Emajõe kaldad tunduvad tänavu suvel elavamad.

Mõõdusammas. | FOTO: Kalev Saar
Kaarsillas lähedale kerkinud uus suvekohvik. | FOTO: Kalev Saar
Jõepurskkaev Atlantise lähedal. | FOTO: Kalev Saar

Purskkaevust rääkides ütles kunstiajaloolane Enriko Talvistu, et selliseid on üle maailma tehtud palju. Talvistu sõnul peaks efekt seisnema selles, et vesi purskab vee seest, aga tegelikult on purskkaev efektsem ikka maa peal.

Praegune purskkaev näeb tema hinnangul oma kaabliga välja õnnetu ja väike. «See võib pimedas tuledega küll efektne välja näha, aga enamik inimesi käib sealt mööda siiski päevasel ajal, seega jääb tule-sõu väärtus kahtlaseks,» ütles Talvistu. Siiski leidis ta, et see on parem kui mitte midagi.

Tundub koomiline

Maastikuarhitekt Karin Bachmanni sõnul on jõele pandud purskkaev üsna koomiline, sest loomulikult liikuva vee keskele on pandud veel kunstlikult liikuv vesi. «Üsna mõttetu dubleerimine, olgugi et liikumissuunad on erinevad,» ütles ta. Bachmann nõustus Talvistuga, et purskkaev omandab mõtte kohas, kus muidu vett ei ole, näiteks raeplatsil.

Bachmann lisas, et toore jõuga taevasse paisatav juga ei tekita soovi rohkem jõe ääres käia. Ometi peaks see olema uuenduste eesmärk.

Mõõdusamba kohta ütles Talvistu, et sellel on ilus väljanägemine, kuid päiksega pole numbreid peaaegu üldse näha.

Bachmanni arust on veemõõdusammas idee poolest veidi parem kui purskkaev, sest see laseb inimesel jõega teisiti suhestuda ja sammast vaadates on võimalik üht-teist teada saada. «Mingit skulptuurielamust sammas ei paku, kuigi võiks,» sõnas maastikuarhitekt. Tema arust annab see oma suure mahu kohta üsna vähe infot, seega võtab rohkem ruumi, kui annab vastu elamusi.

Jõekohviku välimus Talvistule ei istu, sest ümber ehitatud merekonteiner ei ole tema sõnul asi, mis saaks kaunistada jõeäärt. Kuid selle vajalikkust hindab ta väga, sest kõike ei saa viia supermarketitesse, on ka vaja selliseid putkasid, kust saab asjad kiirelt kätte. «Ideaalne näide headest putkadest on praegused R-kioskid – kiired ja mugavad,» lisas ta.

Jõekohviku kohta ütles Bachmann ainult: «Lõpuks ometi!» Ta rõõmustas, et see valmis sai.

Talvistu sõnul anti Sisevete Saatkonna tekitamise luba liiga kergesti. Praam toodi kohale ja alles siis hakati seda ehitama. «See lubati lahti teha juba ammu, kuid pole siiani valmis saanud – täielik jama küll,» kommenteeris ta vee peal hõljuva kohviku olukorda.

Bacmanni sõnul on Sisevete Saatkond sisult äärmiselt mõnus koht. «Seal olles saad aru, et oled jõel: hõljumine veega samas tasapinnas, helid ja lõhnad,» ütles ta.

Maastikuarhitekti meelest on praam ise veidi räsitud moega ja aeg-ajalt tekib tal mõte, et kesklinnas seisev laev peaks veidi esinduslikum välja nägema. «Kuid samas on ta ebaeuroliku välimusega mõistlik ja praktiline ning nii inimlik, et sobib kõikidele,» lisas ta.

Kogu jõeäärset elu hindab Talvistu kolmega, millel kaks miinust taga, ja põhjendab, et suure ajalooga linnas nii olla ei tohiks. Probleemid algavad tema sõnul juba sellest, et linn pole suutnud kallastele varem rajada vee-, kanalisatsiooni- ja elektriühendust, mis on eelduseks, et jõe äärde üldse midagi ehitada saaks.

Bachmanni arust peab iga uus objekt olema iseseisvalt ilus, mingit üleüldist visuaalset haakumist pole tema meelest mõtet taga ajada. Pigem peab vaatama, kas mingi asi oma olemasoluga muudab ruumi aktiivsemaks, tõmbab jõeäärt käima ja hoiab käigus.

«Saatkond ja jõekohvik toovad kindlasti rohkem inimesi jõe äärde, purskkaevu ja mõõdusamba koha pealt ma nii kindel ei ole,» lisas ta.

Tartu linnakunstniku Tiit Kaunissaare sõnul on praegune purskkaev n-ö katseprojekt. Kõik vajalikud kaablid on sinna kohale viidud. Kui linnal on rohkem huvi, saab seda teemat edasi arendada, võib panna suurema purskkaevu või mõned juurde. «Kuskilt lihtsalt tuli alustada,» lisas ta.

Linnaarhitekt Tõnis Arjus ütles, et jõekohviku välimus on mõneti veel poolik, ka omanikud pole praeguse variandiga päris rahul. Kohtumine, kus räägitakse, mida peaks muutma, on juba kokku lepitud.

Esimene katsetus

Jõekohvik pidi tema sõnul välja nägema kuubalik, nagu mereäärne luitunud majake koos surfiteemaliste kaunistustega. «Mojitobaar Väike Kuuba ongi esimene katsetus, seda tuleb võtta eksperimendina. Eks me järjest analüüsi ja püüa paremuse poole, kuid juba praegu on näha, et jõeäär on elavnenud,» rõõmustas Arjus.

Üks tänavu avatud ja kaks järgmisel suvel avatavat kohvikut osalesid koos 12 kandidaadiga konkursil, kuhu sai esitada oma kohvikuvisiooni – nii välimuse kui ka toimimise kohta. Neil kõigil oli enam-vähem ühesugune mõte muuta merekonteineritaoline kast esinduslikumaks. Sellist kasti on hea talveks ära viia, et järgmisel suvel taas avada.

Arjuse sõnul on sellised robustsetest konteineritest ümber tehtud kohvikud mujal maailmas väga populaarsed.


Arvamus

Ott Land

Tartlane

Ma arvan, et purskkaevu on väga ilus vaadata, hea meel, et see pandi, sest muidu ei toimu siin jõe ääres eriti midagi.

Mõõdusammast pean ma väga asjalikuks. Ma mäletan isegi, kui mingil perioodil oli Tartus nii kuiv, et vana silla varemed paistsid, siis käidi veetaset samba pealt pidevalt vaatamas.

Kohvikut olen ma varemgi märganud, neid võiks minu arust siin rohkem olla. Jõgi on täiesti kasutamata ikka. Kohvik on küll omapärane, aga ma pole päris kindel, kas just selline stiil siia sobib.

Sisevete Saatkonna üle on mul hea meel, et see olemas on. Mida rohkem tegevust jõe ääres, seda parem – loomulikult maitsekuse piirides.

Lisaks küsitud asjadele tõstaksin veel esile Kaarsillal olevat ajaloolist väljapanekut.

Alo Kõrve

Saku elanik

Purskkaev mulle meeldib, sest vesi, ükskõik mis kujul, on alati tore. Küll aga pole see kaldast purskkaevuni viidud tala kõige paremini lahendatud.

Mõõdusammast pole ma varem näinud, ka seda kohvikut mitte, aga tore.

Sisevete Saatkonna üle on mul samuti hea meel, et keegi on sellise asja ette võtnud.

Merlin Tiit

TÜ tudeng

Purskkaevu puhul häirib mind, et seal ülespoole pritsiv vesi on pruun, ei anna ilusat efekti. Ma pole küll näinud, kuid arvan, et õhtul koos tuledega on see ilusam. Pärnu Vallikääru juures on siiski ilusam purskkaev.

Mõõdusamba pealt olen ma varem temperatuuri vaadanud ja arvan, et see on igati kasulik.

Uus kohvik on ka tore, sest sealt on hea võimalus ruttu juua osta, väga mugav. Sisevete Saatkond tundus esimese hooga veidi imelik, aga kui seal süüa ka saab, siis võib isegi päris lahe olla. Tegelikult on mul hea meel, et jõeäärset elu üritatakse arendada.

Kadri Lind

Tartlane

Purskkaev mulle meeldib. Veesambalt on hea temperatuuri vaadata, aga kui seda poleks, ega siis puudust ka ei tunneks. Jõekohvikusse pole ma sattunud, aga välimuse poolest see mulle meeldib, sest on lihtsalt lahendatud. Sisevete Saatkond on mul täitsa märkamata jäänud.

Ene Põkk, Anette Erstu

Vanaema ja lapselaps

Vanaema: Purskkaev meeldib mulle väga. Uus jõekohvik pole minu arust sobilik, kui seal ainult alkoholi müüakse. Mõõdusammas meeldib. Sisevete Saatkonna juurde pole jõudnud, nii et ei oska midagi öelda.

Lapselaps: Purskkaev on lausa väga ilus. Jõekohvik ei meeldi välimuse poolest üldse. Mõõdusambal on mitu head omadust, see on kasulik ja ilus. Ka mina pole Sisevete Saatkonda näinud.

Julius Jakson ja Liidia Voodla

Tartlased

Voodla: Ma arvan, et purskkaev on väga ilus.

Jakson: Minu arust võiks see olla tugevam ja pursata kõrgemale. Temperatuurinäidik sobib kalda peale hästi.

Kohvikusse pole me veel jõudnud, aga see paistab tore, ja neid võiks rohkem olla. Lähiajal astume sealt kindlasti läbi ja vaatame üle. Sisevete Saatkonnaga on nii ja naa: kui asi ise oleks ilusam, sobiks see linnapilti paremini.

Jõe kaldal

• Purskkaev pandi tööle selle nädala esmaspäeva õhtul. Veejuga Emajõe Atlantise-poolsel kaldal ulatub kuni seitsme meetri kõrgusele ja on öösel valgustatud kaheteistkümne tulega.

• Jõekohvik on avatud olnud pea kaks nädalat, sealt saab juua ja snäkke osta õhtuti ning öösiti. Välja on pandud ka paar lauda ning toolid, kus saab jalga puhata.

• Mõõdusammas on püsti olnud üle nelja aasta, see näitab õhu- ja veetemperatuuri ning veetaset, samuti lähiajaloo kõige kõrgemat ja madalamat jõe veetaset.

• Sisevete Saatkond on sama koha peal püsinud veidi üle aasta. Seal saab korraldada pidusid. Igale möödakäijale see siiski veel avatud pole. Millal ehitustööd lõplikult valmis saadakse, ei ole teada.

Tagasi üles