Füüsika toob Tartusse kireva seltskonna

Kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi lõpetanud Roland Matt käis keskkooli ajal kahel rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil. Praegu on ta esimese kursuse füüsikatudeng. Foto: Sille Annuk

2012 on see maagiline aasta, mida Eesti füüsikud on praeguseks juba 14 aastat oodanud. Just ülejärgmisel suvel jõuab Tartusse rahvusvaheline füüsikaolümpiaad.

Esimese kursuse füüsikatudeng Roland Matt on rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil osalenud viimasel kahel suvel, tänavu Horvaatias Zagrebis, mullu Mehhikos. Kahe aasta pärast loodab ta olla n-ö teisel pool lauda ehk siis mitte enam võistlustööde kirjutaja, vaid juba parandaja rollis.

Enne kui õpilased ülesannete lahendamiseni jõuavad, tuleb korraldajatel korda ajada sadu ja sadu pisiasju – umbes 1000 inimese söötmine, ringisõidutamine ja tervise juures hoidmine on Tartu mastaabis suur ülesanne.

Abilinnapea Jüri Sasi sõnul on korraldajate üheks suuremaks mureks turvalisus. «Siia tuleb väga kirju seltskond,» mainis Sasi. «Eks me peame siin koostöös politseiga arutama, mida peaksime tegema ja mida saaksime teha, et ei tekiks mingisuguseid ekstsesse.»

Tartus on olnud ju piisavalt juhtumeid, kus kohalikud on eksootilisema välimusega võõramaalasi sõnadega või füüsiliselt rünnanud, olümpiaadile on oodata osalejaid aga kõikjalt üle maailma. Kokku peaks delegatsioone tulema ligi sajast riigist, igalt poolt viis võistlejat, juhendajad ja toetajad, lisaks välisajakirjanikud ja muidu huvilised.

Esinema nobelist?

Roland Matt meenutab oma võistlusreisidest kõige meeldejäävamatena ekskursioone Mehhikos. Midagi nii muljet avaldavat Eestil ilmselt pakkuda ei ole, kuid organisatoorse komitee juhataja Ene Koitla rääkis, et siin viiakse noored vaatama Pärnut, Otepääd, Ida-Virumaad, Tallinna ja Läänemaad, juhendajad lähevad ka Saaremaale Kaali järve äärde.

Vabal ajal on plaanis korraldada ka sportlikke üritusi, kergeid meeskondlikke võistlusi, näiteks mõne lihtsa ja lõbusa masina ehitamine, ning tutvumisüritusi.

Võistlusele lisaks peetakse loenguid, kus esinevad rahvusvaheliselt tuntud teadlased. «Sageli on need olnud Nobeli auhinna laureaadid,» rääkis olümpiaadi akadeemilise komitee juhataja professor Jaak Kikas. «Läbirääkimised käivad, meil on kolm-neli kandidaati, aga ma ei taha neid nimesid praegu veel välja öelda.»

Rahasummad, mis üritusele kuluvad, jäävad 30 ja 40 miljoni krooni vahele, täpseid arve Kikase sõnul praegu teada ei olegi. Selle raha eest tuleb maksta osalejate majutus- ja toidukulud, kohalik transport, korraldada üritused, hankida vajalik varustus võistluse eksperimentaalosa jaoks ja veel palju muud.

Tulijad maksavad ise oma sõidupiletite eest ja ka osalustasu, mis on eelarvest siiski üsna väikese osa.

Ilmselt andis paraja löögi tänavusele üritusele Horvaatias just masuaegne rahanappus. Näiteks meenutas Matt, kuidas Zagrebis oli vaja umbes 400 inimesel korraga linna teise otsa sõita ning kasutada tuli selleks ühissõidukit. Kohale jõudsid küll kõik, kuid viimased trammile pääsejad olid pidanud nägema mitmete-mitmete sõidukite möödumist ja täitumist, enne kui peale said.

Vabatahtlikuna appi

Linlased saavad samuti mingil määral toimuvast osa. Nii hakatakse tuleval aastal otsima vabatahtlikke, kes sooviksid olla riikide võistkondade esimeseks abimeheks, sõbraks ja giidiks Eestis oleku ajal.
Jüri Sasi arvas, et on lootust saada kõigile rühmadele kohalik abiline, kes oskab neile arusaadavas keeles rääkida. «Tartus on ju nii palju keeleõpet ja osal koolidel on ka giidikursused, nii et me saame neid õpilasi kasutada,» ütles ta.

Füüsikaolümpiaadid
• Eelmisi ja tulevasi korraldajaid: 2000 Suurbritannia, 2001 Türgi, 2002 Indoneesia, 2003 Taiwan, 2004 Lõuna-Korea, 2005 Hispaania, 2006 Singapur, 2007 Iraan, 2008 Vietnam, 2009 Mehhiko, 2010 Horvaatia, 2011 Tai, 2012 Eesti, 2013 Taani, 2014 Sloveenia, 2015 India.
• Rohkem infot http://www.ipho2012.ee.