Samadele küsimustele, millele nõuab Tartu linnavolikogu opositsioon vastus linnapealt Urmas Kruuselt, vastas Tartu Postimehe palvel raudteejaama omanik ettevõtja Rein Kilk.
Kilk vastas lahkesti IRLi küsimustele vaksalist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise intensiivsusega on peetud läbirääkimisi Elikantega, mitu koosolekut on toimunud 1. detsembrist 2009. alates või millist kirjavahetust on peetud?
Mullu 22. detsembril toimus minu ja linnapea Urmas Kruuse vahel telefonivestlus, millele järgnevalt saatsin linnapeale kirja, et olen tema ettepanekutega nõus. Kirjutasin toona, et vaksalihoone võinuks avada reisijatele eelmiseks vabariigi aastapäevaks ehk 24. veebruariks.
Vastus minu kirjale saabus alles 23. aprilli 2010! Ehk siis neli kuud hiljem. Linnapea teatas oma kirjas, et linn soovib üürida vaksalihoones 300 ruutmeetri suuruse pinna. Saatsime vastuse kirjale 10. mail. Pärast seda kohtus Elikante esindaja linnavarade osakonna inimestega mais-juunis kolmel korral ning edastas meiepoolsed ettepanekud.
Rohkem sisulist arutelu pole olnud. Küll toimusid konstruktiivsed läbirääkimised Eesti Raudtee juhataja Kaido Simmermanniga 15. juulil raudteejaama tunneli ühise remondi küsimustes. Juures viibis ka linnapea Kruuse, kes paraku ei osanud linna plaanide kohta raudteejaama küsimuses ühtki selgitust anda.
Mingeid sisulisi läbirääkimisi peale nimetatud 22. detsembri telefonivestluse pole linnavalitsuse esindajatega nimetatud perioodi vältel toimunud. Samal ajal sujusid läbirääkimised Eesti Raudteega väga konstruktiivselt ka perrooni remontimise asjus.
Eesti Raudtee tegi korda perrooni ja meie ehitasime uue varikatuse, et reisijatel oleks vähemasti vari vihma ning lume kaitseks. Nii et hea tahte olemasolul saab asju üldsuse huvides kokku leppida ja asju väga kiiresti liikuma panna.
Millistes küsimustes on piletimüügi, ootesaali ja rongile pääsu osas partneriga käesolevaks ajaks kokku lepitud? Millistes on veel lahkarvamusi?
Linn on käinud tänaseks välja järgmised ideed:
1) Linn ostab Elikantelt jaamahoone ära;
2) Linn võtab jaamahoone või selle osa rendile;
3) Linn ehitab uue jaamahoone;
4) Linn rendib ootesaali tarvis vajaliku pinna teisel pool Vaksali tänavat asuvas hoones.
Juhin tähelepanu asjaolule, et linna ideed on üksteisega vastuolus ja linnavalitsus peaks kõigepealt segaduse omaenda ettepanekute vahel lõpetama.
Kas vastab tõele meedia vahetusel levitatud informatsioon, et läbirääkimised Elikantega on lõplikult takerdunud?
Linn pole pidanud vajalikuks sisulisi läbirääkimisi isegi alustada, seega pole need ka kuhugi takerdunud.
Kui läbirääkimised on takerdunud, kas selle põhjuseks on algtingimuste muutumine võrreldes 2009. detsembris esitatuga? Kui lähtekoht on muuitunud, siis mis osas?
Meie tingimused on olnud linnale teada. Müügi puhul oli hinnaks üks kroon - seda kokku kinnistu ja hoone eest (soovisime saada ainult kompensatsiooni reaalselt tehtud kulutuste eest). Lisaks pakkusin linnale kahte miljonit krooni restaureerimistoetust kui edasine restaureerimine tehakse muinsuskaitsenõuetele vastavalt.
Rendi puhul pakkusime aluseks hinda, mida ise maksame linnale pindade üürimisel. Linnapea pakkus lepingu alushinnaks Püssirohukeldri lepingut. Olin sellega nõus, aga rohkem pole ka sellest midagi kuulda olnud. Minul pole mõtet oma aega raisata ideedele ja ettepanekutele, mis niikuinii tagasi lükatakse.
Millisel aastal võiks see variant kõige optimistlikumal juhul teostuda?
Minu plaanide ja linnavalitsusele esitatud igati hea projekti kohaselt oleks raudteejaam olnud avatud juba 15. septembril 2007 aastal. Paraku keeldus linnavalitsus meile toona ehitusluba väljastamast ning on selle asemel käinud välja erinevaid ja üksteisele vastukäivaid ideid ning nõudmisi.
Tähtaegade osas selline näide - pärast linnavalitsuse poolt tööde peatamist vaksalis alustasin Antoniuse hotelli restaureerimisega, mille viisin lõpule umbes aastaga. Kuna tegemist on nii rahaliselt, mahuliselt kui tööde keerukuselt võrreldava objektiga, siis võiks rääkida samast ajahorisondist. Aga eelnevalt peaks ikka linnavalitsus oma plaanides selgust saama.