Sel nädalal on üle maailma teadusraamatukogudes teemaks, kuidas pakkuda teaduskirjandusele tasuta juurdepääsu. Tartu Ülikooli raamatukogus käivad Open Accessi nädalal põnevad üritused.
Tasuta teadusinfo tõstab pead
Open Accessi ehk avatud publitseerimise ürituste eesmärk on tutvustada ka digiraamatukogude võimalusi ning arutleda teemal, kes peaks maksma teaduskirjanduse eest – kas lugejad või avaldajad.
Tellija maksab
Teadusartikli koostamine, retsenseerimine ja kirjastamine on teatavasti väga kulukas. Seetõttu on ka teaduskirjandus kallis. Praegu ostavad teadusraamatukogud teaduskirjanduse andmebaaside kasutamisõigust. See maksab miljoneid.
Avatud publitseerimisel maksab teadusartikli avaldamise ning raamatukogudele levitamise eest kirjastusele näiteks see, kes on teadlastelt vastava uuringu tellinud. Võimalus anda seda raamatukogude kaudu lugejatele oleks Open Accessi põhimõttel privileeg, mille eest on makstud juba teadustöö rahast.
19. sajandi arusaam, et ligipääsu eest teadussaavutusi kajastavatele artiklitele maksab tarbija, lugeja ja eelkõige raamatukogu, hakkab ümber saama, märkis TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik. Üha enam levib arusaam, et teadussaavutustest peaks saama lugeda igaüks, need peaks olema kõigile tasuta kättesaadavad, selgitas ta.
Teadlased arutlemas
Rakendusgeoloogia professor Volli Kalm leiab, et avatud publitseerimise põhimõttega ei ole kaasa läinud kõik ajakirjad. «Näiteks maateadustes on endiselt olukord, kus tuntumad kirjastused ei ole selle algatusega liitunud,» sedastas Kalm.
TÜ raamatukogu tutvustab täna ja homme avalikel loengutel Open Accessi põhimõtet. Homme tipnevad üritused ülikooli raamatukogus ümarlauaga, kus teadusajakirjanduse tasuta lugejatele andmise üle arutlevad mainekad teadlased. Nädala kohta saab infot veebilehelt www.utlib.ee.