Katsed hiilivad ülikooli

Tartu Ülikooli semiootikatudeng Kristjan Jekimov leiab, et sisseastumisel ei peaks nii palju riigieksameid arvestama ja kõikidel erialadel võiksid olla erialakatsed. Foto: Sille Annuk

Aastast 2013 jääb alles vaid kolm riigieksamit, mis tähendab ülikoolidele senise riigieksamitulemustel põhineva vastuvõtu ümberkorraldamist. Tartu Ülikool plaanib uut moodi vastuvõttu alustada juba tuleval aastal.

2013. aastast peavad gümnaasiuminoored lõpetamiseks tegema eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami. Siiani on ülikooli paljudele erialadele pääsenud vaid riigieksamitulemuste alusel, tulevikus peab selleks aga ilmselt taas sisseastumiseksameid sooritama.  

Muutused ukselävel

TÜ õppeprorektor Birute Klaas märkis, et täpsem eksamite osakaal ja korraldamise viis on veel arutusel. «Kaalume akadeemilise testi osakaalu suurendamist, samuti on arutluse all erialakatsete, motivatsioonivestluste ja muude võimaluste rakendamine,» ütles ta.

Siiani pääsesid tasuta õppima kõik, kes ületasid vajaliku punktisumma ehk lävendi. Klaas kinnitas, et uute plaanide järgi täituksid riigieelarvelised kohad paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade arvule. Seega, kui riik tellib näiteks 20 semiootikut, siis tasuta pääsebki õppima 20 paremat kandidaati.

Kolmas suurem muudatus puudutab vastuvõtu ajakava. Praegu teeb tudengikandidaat vajadusel eksami ning otsustab tulemuste järgi, millisele erialale õppima läheb. Tulevikus esitab kandideerija esmalt õppekohale avalduse, seejärel sooritab eksamid ning siis saab teada, kas pääses õppima.

Eile Tartu Postimehele arvamust avaldanud kümnest tudengist kaheksa pooldasid sisseastumiskatseid. «Sisseastumiseksamid peaksid olema nendel erialadel, mis on rakenduslikumad,» arvas filosoofia eriala esmakursuslane Veiko Tamm, kes muidu üldiselt katseid ei poolda. Siiski oli ta nõus, et kui ületuleval aastal jääb vaid kolm riigieksamit alles, võiks kaaluda sisseastumiseksamite tegemist.

Sama meelt on ka teise aasta semiootikatudeng Kristjan Jekimov, kes arvab, et sisseastumiseksam peaks olema kõikidel erialadel. «Meil jäeti tänavu erialakatse ära. Tavaliselt on 20 tudengit olnud, nüüd on vist 98,» tõi ta näite.

Maaülikool jätkab

Eesti Üliõpilaskondade Liidu endine juhatuse liige Catlyn Kirna astus Tartu Ülikooli 2003. aastal. Neiu valitud riigiteaduste erialal pidi toona sisseastumisel läbi tegema kolmeastmelise kadalipu: akadeemiline test, erialatest ja vestlus.

Kirna on seisukohal, et mõnel erialal lihtsalt pole võimalik pelgalt riigieksamitega sisseastuja teadmisi hinnata. Igal erialal peaks olema õigus ise otsustada, kuidas tudengikandidaadi teadmisi proovida.

Kirna aga ei näe, et taastuks 1990. aastatel ja nõukogude ajal toiminud üleülikooliliste eksamite süsteem. «Keskkoolilõpetajad teevad nagunii terve juuni riigieksameid ja siis veel juulikuu teha sisseastumiskatseid on absurd,» märkis ta.

Muudatused seisavad ees ka maaülikoolis, kuid erinevalt Tartu Ülikoolist jätkub tuleval aastal seal vastuvõtt esialgu vanamoodi riigieksamite põhjal. Maaülikooli õppeprorektor Jüri Lehtsaar tõdes, et sisseastumise kord tuleb küll üle vaadata, kuid selle kohta pole praegu veel kindlaid plaane.

Vastuvõtumuutused
• 2013. aastast peavad noored tegema gümnaasiumi lõpetamiseks eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami. See sunnib ülikoole muut­­ma vastuvõtu reegleid.
• Tartu Ülikool kaalub muudatusi juba järgmise aasta vastuvõtuks.
• Uute vastuvõtu põhimõtete üle on teaduskondades ja õppekomisjonis arutatud ning täna arutab neid ülikooli valitsus.