Kuidas valmib Värske Rõhk

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil variatsioonid ajakirjaga «Värske Rõhk» Kristjan Jaak Petersoni skulptuuri jalamil Toomemäel.
Pildil variatsioonid ajakirjaga «Värske Rõhk» Kristjan Jaak Petersoni skulptuuri jalamil Toomemäel. Foto: Margus Ansu

Teisipäevases Tartu Postimehes ilmub kahel leheküljel ajakirjas Värske Rõhk avaldatud kaheksa noore autori arvamusi selle ajakirja tähtsuse, heade ja halbade omaduste kohta. Noored autorid räägivad ühte ja teist ka iseenda kohta. Arvamuse Värske Rõhu ja noorte autorite loomingu kohta kaugemalt nii geograafilises kui ka ealises mõttes esitab ajakirja Looming peatoimetaja Mihkel Mutt, kes oli ise noor autor 1970. aastatel.


Siinkohal vastavad Värske Rõhu toimetajad Triin Ploom ja Johanna Ross ning peatoimetaja Lauri Eesmaa järgmistele küsimustele. Kui palju tuleb vaeva näha ajakirjanumbri koostamiseks? Kui suur osa luulest, proosast, esseistikast jm jääb avaldamata? Kui tihedalt käib suhtlemine käsikirjade toimetamisel autoritega?

Peatoimetaja räägib siinkohal ka tiraažist, lugejaskonnast, Värske Rõhu ja Värske Raamatu levimisest, Värskest Helist ning Värske Rõhu rahastamisest.

Triin Ploom,
luule- ja keeletoimetaja


Luulerubriigis valitseb regulaarne kaastöödeküllus, ent tõenäoliselt kehtib sellesarnane tendents ka teiste kirjandusajakirjade puhul, et luuleossa laekub enamasti kõige rohkem materjali. Seega jääb suurem osa avaldamata, ühte numbrisse mahub neli-viis, maksimaalselt kuus luuleautorit ja nii neli korda aastas, enamikele tuleb ära öelda.

Loomulikult püüan noorautoritele individuaalselt läheneda, selgitamaks sisulisemate tekstiparanduste (-kohenduste) vajalikkust, kuid mõnevõrra leidub ka niisuguseid kaastöid, kuhu pole vaja sekkuda. Süvendatum suhtlus on heas mõttes paratamatu, ühtlasi rõhutaksin, et kolme luuletoimetajana töötatud aasta jooksul on mul rubriiki kokku pannes õnnestunud tutvuda üsna mitmete inspireerivate noorautoritega, kes on ühtlasi osutunud äärmiselt toredateks inimesteks. Tekkiv sünergia ongi vast kõige suurem boonus selle ajakirjatöö puhul.

Johanna Ross,
proosatoimetaja


Ajakirjanumbri koostamiseks vaeva nägemise kohta võib vanarahvalikult öelda, et suvel on rohkem, talvel vähem tööd. Autorite aktiivsus tõepoolest kõigub aastaajati. Puhkuste aegu valitseb teinekord täielik vaikus; nüüd, sügisel, on kaastöid jälle tihedamini tulema hakanud.

Eks saadetud materjali hulgast valikut teha on kergem. Kui midagi valida ei ole, läheb keerulisemaks – tuleb hakata saatma tüüpilisi tüütuid toimetajakirju: andestust, et tülitan, palun andke midagi avaldada, seltsimees! Paljuski on aga numbri koostamisest, see tähendab, positiivse märgiga tegevusest hoopis raskem kirjutada äraütlevaid kirju.

Kui viimati proosaosa kohta statistikat tegin, selgus, et ajakirja pääseb umbes üks viiendik saadetud materjalist. Seega võib öelda, et valitseb vana hea 20:80 reegel.

Käsikirjade toimetamisel autoritega suhtlemine on õieti toimetaja südametunnistusele koputav küsimus. Tihti tundub, et oleks lihtsam ise «asjad korda ajada»: sõnakordused likvideerida, liiased tükid maha lõigata ja nõnda edasi.

Siis tuleb endale meenutada, et nii ei saa. Igat komaparandust muidugi üle küsima ei hakka, aga üldiselt on viisakam ja õigem lasta autoril enesel seesugused otsused langetada. Mõni langetab neid kergemini ja koostööaltimalt, mõni raskemini ja tõrksamalt. Siinjuures ei kiida ega laida ma kumbagi varianti: teinekord annab just nimelt oma otsuste kiivas kaitsmine märku sellest, et ollakse hingega asja juures. Igatahes on tekstiga töötamise oskus (noore) kirjaniku juures üks kõige hinnatavamaid omadusi.

Lauri Eesmaa,
peatoimetaja ning arvustuste ja esseede toimetaja


Ajakiri Värske Rõhk koosneb kolmest suuremast osast – luule-, proosa- ja kriitikarubriik, alati on ajakirjas ka intervjuu noore autoriga ning vahel ka esseed.

Ajakirja valmimine võtab kokku umbes-täpselt viis kuud. Esimesed kolm kuud kuluvad tekstide väljasõelumisele, tellimisele ja toimetamisele, millele järgnevad küljendus, kujundus, keeletoimetus ja trükk.

Ajakirja toimetajad vastavad kõigile autoreile ja nõustavad neid vastavalt vajadusele. See töö ei paista ajakirja lugejale küll silma, kuid on äärmiselt oluline ning võtab põhilise osa ajakirja luule- ja proosatoimetaja tööajast. Lõpuks toimetatakse ajakirja minevad tekstid. Tekstid käivad enne ajakirja ilmumist mitu korda autorite käest läbi ning saavad lihvi koostöös nendega.

Kriitikarubriik kujuneb teistest rubriikidest mõnevõrra erinevalt, sest valdav enamus arvustusi tuleb tellida ja ilmumata jäävad vaid vähesed tekstid. Valdavalt on autoriteks olnud Tartu Ülikooli kirjandustudengid ja tase on meeldivalt kõrge, Tallinna Ülikooli tudengid on tunduvalt vähem huvi tundnud.

Paistab selgelt silma, et välja hakkab kujunema uus tugevate arvustajate põlvkond, kes ise ilukirjandust ei kirjuta, mis võimaldab neil arvustatavatele teostele läheneda tunduvalt vabamalt.

Arvustused võivad küll olla üsna kriitilised, aga ma tajun enamuse juures väga selget mõistmispüüdu ning teravate vastandumiste asemel on vähemalt siiani valitud tunduvalt mitmekesisemaid sõnastusvõimalusi. Kuid viimasel pooleteisel aastal on kriitikat hakanud kirjutama ka mõned noored luuletajad-prosaistid ja nendegi sulest on Rõhu veergudel ilmunud nii mõnigi põnev arvustus.

Järgmisel aastal lisandub aga ka tõlkerubriik, mille ettevalmistustööd praegu käivad. Selle eesmärgiks on anda avaldamiskogemus noortele ilukirjanduse tõlkijatele ning tuua lugejani ka muuilma noorte autorite põnevaid tekste. Esimest korda sai see välja hõigatud paari nädala eest ning juba praegu on tulnud noortelt tõlkijatelt palju küsimusi, mõned huvitavad ettepanekud ja elavat vastukaja, nii et usun, et sellest saab lugejale ajakirja juures kindlasti põnev täiendus.

Tiraaž ja lugejaskond

Värske Rõhu tiraaž on 500 eksemplari. Põhiliselt levib ajakiri tellimise teel, sest see on lugejale nii mugavam kui ka odavam. Tellijaiks on põhiliselt ärksa mõtlemisega noored, uuemast eesti kirjandusest huvituvad inimesed ning paremad ja avatuma meelega raamatukogud. Samuti saab ajakirja Värske Rõhk ja Värskeid Raamatuid osta raamatukauplustest.

Värskest Raamatust on kujunenud tõeline kvaliteetsari, milles ilmuvad Värske Rõhu autorite uudisteosed. Lugeja on seda märganud, sest raamatusarja teosed müüvad hästi ning nii mõnegi raamatu tiraaž on läbi müüdud või kohe lõppemas.

Viimastest teostest on palju positiivset vastukaja saanud Triin Tasuja ja Tuuli Tauli luulekogud, kuid usun, et ka varsti ilmuvad Värsked Raamatud – Maarja Pärtna luulekogu ja Linda-Mari Väli noortejutustus – pakuvad tõelist lugemisrõõmu.

Värske Heli ja saated

Värske Heli oli ühekordne projekt. Indrek Heinsoo ja Priit Kruus koostasid noorte autorite tekstidest ja ansambli Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber paladest helifaili, mida on kõigil huvilistel võimalik Värske Rõhu kodulehelt alla laadida. See on hea ja põnevat kuulamist pakkuv ülevaade esimese aasta jooksul Värskes Rõhus ilmunud tekstidest. Otsest jätku sellele projektile plaanitud pole, kuid koostöös Raadioteatriga on sündinud ja sündimas veelgi noorte autorite audiotekste.

Vikerraadio järjejutusaates kõlasid 27. septembrist 1. oktoobrini noorte autorite lühijutud, mida on kõigil huvilistel võimalik Raadioteatri ja Värske Rõhu kodulehelt kuulata ja alla laadida. Oktoobris-novembris valmib aga «Luuleruumi» saade, mille kava on koostanud Kairi Kruus viie aasta jooksul Värskes Rõhus ilmunud luuletustest ja mille kannavad ette lavaka kolmanda kursuse tudengid.

Rahastamine

Värske Rõhk on nišiajakiri, millel on oma väga selge missioon. Suur läbimüük ei ole ajakirja põhieesmärk.

Müügitulud moodustavad eelarvest suhteliselt väikese osa, enamus tuludest tuleb erinevate kultuuri rahastavate fondide toetustest. Värske Rõhu suurtoetajaks on Eesti Kultuurkapital, kuid meeldiva panuse ajakirja ilmumisse annavad ka Tartu linn, Tartu Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu.

Ajakirjal on viie aasta jooksul välja kujunenud täpselt paras maht (96 lk), mis ühelt poolt ei jäta andekamaid noori autoreid ukse taha ja teiselt poolt tagab lugejale veel lugemismõnu. Järgmisel aastal kasvab ajakiri tõlkerubriigi võrra, mis pakub lugejale veelgi mitmekesisemat lugemist.

Toetustega on praegu meile tagatud tarvilikud vahendid projekti elluviimiseks, kuid autorite honorarid ja toimetajate töötasud on Värskes Rõhus siiski pigem sümboolsed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles