Üle kolmekümne aasta Viiratsi seakombinaadis töötanud Õie Ratas kardab kättejõudnud sügist nagu tonti – muutlike ilmadega hakkavad kõik ta liigesed valutama ja paistetavad üles.
Naise liigeseid räsis aastatepikkune seafarmitöö
18. oktoober 2010, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Liikuda on raske, pikemaid maid käia ei saa,» ütleb ta. «Ei ole mõnus olemine.»
Õie Ratas on 57-aastane naine, kel diagnoositi kutsehaigus 2006. aastal.
Tallinna keskuses tehtud ekspertiis ja lisauuringud tegid kindlaks, et naist ei vaeva lihtsalt reuma, vaid järk-järgult progresseeruv krooniline haigus, mille on põhjustanud ohtlik töökeskkond.
Naise elu seni ainus töökoht oli talle pärandanud kutsehaiguse, mis kahjustas tema töövõimet 50 protsenti. Lisaks määrati Õie Ratasele 40-protsendine töövõimekaotus muude haiguste tõttu.
Naine kirjeldab keerukat asjaajamist, mis tal tuli läbi käia, et hakata iga kuu oma tööandjalt hüvitist saama. «Et seakombinaat oli tõesti mu ainuke töökoht, siis polnud neil võimalik seda nõuet ühegi teise asutusega vaidlustada,» räägib ta. «Kutsehaigete liidust sain samuti tuge, kuidas enda eest seista.»
Õie Ratas ütleb, et kui seakombinaat oleks saanud jätkata nii, nagu see Vene ajal töötas, siis poleks tema tervisega midagi hullu juhtunud.
Vene ajal oli koormus normaalne, nüüd tuleb 25 inimese töö ära teha 15 töötajal.
Pealegi on laudad ümber ehitatud, sest sead peavad väljas käima. Aedade ees on aga söögikünad, millest üle ükski siga vabatahtlikult ei roni. Loomi tuleb ajada ja sikutada, maaslamajaid üles tõsta, ka tiineid, üle 400 kilo kaaluvaid emiseid.
«Sigadel ei ole ju sangu küljes,» räägib Õie Ratas. «Meeletu ülekoormus surub maadligi kõik su liigesed...»
Praegu on Õie Ratase päikselisemad mõtted seotud puuetega inimeste koja ettevõtmistega. Alles eelmisel nädalal viibiti ühel koolitusel, kus õpetati, kuidas leida oma ellu uusi ideid.
Õie Ratas ütleb, et ta on juba käinud arvutikoolitusel, samuti puhastusteenindaja koolitusel ning leidnud asendajana mõnikord ka tööd. See annab töövõimetuspensionile ja seakombinaadilt saadavale hüvitisele veidigi lisa. «Saan sügisel vähemalt briketi ühe korraga ära osta,» märgib ta.
Õie Ratas teab, et paljud tema vanad kolleegid maadlevad tervisemurede küüsis. Keegi hea tuttav on just praegu pikalt haiguslehel, et oma liigeseid ning kõõluseid turgutada.
«Teised püüavad iga hinna eest pensionini vastu pidada, aga see ei ole õige,» ütleb Õie Ratas. «Mida vanemaks saad, seda hullemaks hädad lähevad. Käest läinud tervist ei saa mitte kuidagi tagasi. Kui saad kutsehaiguse diagnoosi, siis on sul vähemalt õigus midagi nõuda. Kõige hullem on, kui lased end lihtsalt vallandada.»