Kahel koolil koidab oodatud parem elu

Nõo põhikooli õppealajuhataja Anneli Korela ei häbene võõrastele näidata remonti vajava koolimaja alumist korrust, kuhu vesi sisse pressib.

FOTO: Margus Ansu

Vesi pressib sisse, mõni ruum on talvel külm kui hundilaut – selline on argipäev Nõo põhikoolis. Veel trööstitum on lugu põhikooli naabriga, Nõo reaalgümnaasiumiga, kus pole suurt remonti tehtud pea poolsada aastat.


«Suurema vihmaga jookseb majandusjuhataja keldrisse ja hakkab seal uputust kaotama,» kirjeldas Nõo põhikooli õppealajuhataja Anneli Korela 1994. aastal valminud, Nõo vallale kuuluva koolimaja olukorda.

Klassiruumidega on ta enam-vähem rahul: uued aknad peavad tuult, ruumid näevad kenad välja, algklasside jütsidel on uus mööbel. Aga siiski. «Vaadake nüüd seda asja siin,» juhtis õppealajuhataja tähelepanu 4.b klassis seinal huugavale elektriradiaatorile. «Meil on keskküte, aga mõnes ruumis peab olema ka elektriradiaator. Absurd!»

Põhikoolis puudub tüdrukutel korralik käsitööklass ja poistel metallitööklass, jätkas  Korela. Nimelt õpivad põhikoolitüdrukud käsitööd nagu ka mitut muud ainet kõrvalmajas, riigile kuuluvas Nõo reaalgümnaasiumis. «Meil on vaja tänapäevast õppekööki, aga riigi majja ei saa vald sellist investeeringut teha,» märkis ta.

Aastatepikkune ootus

Väga väsinud kool, iseloomustas Nõo reaalgümnaasiumi direktor Jaanus Järveoja riigile kuuluva Nõo reaalgümnaasiumi 1964. aastal valminud maja ja õpilaskodu. Viimase alumise korruse pesemisruume ja tualette ei soovita direktor õpilastel kasutada, sest need on niivõrd ajast ja arust. Koolimaja kõik uksed sulguvad vaid kõva puusanõksuga.

«Viimased kümme aastat on kogu aeg lubatud, et kohe tuleb uus maja, ja seepärast pole siin remondile enam raha kulutatud,» märkis Järveoja.

Nüüd on reaalgümnaasiumi uue maja ehitamine jälle päevakorras, praegu käib detailplaneeringu lihvimine. Haridus- ja teadusministeeriumi kava järgi alustab Riigi Kinnisvara AS tuleval aastal reaalgümnaasiumi õpilaskodu põhjalikku remonti ja gümnasistidele uue koolimaja ehitamist. Reaalgümnaasiumi uus kompleks peaks valmima 2012. aasta teisel poolel.

Üks sõltub teisest

Siis saab ka Nõo vald hakata põhjalikult remontima oma põhikooli. Valitsus otsustas eelmisel nädalal asendada kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kavas Nõo valla esialgse projekti «Nõo reaalgümnaasiumi vana õppehoone rekonstrueerimine» valla teise projektiga, millega soovitakse korda teha põhikooli hoone.

Vald taotleb selleks tööks 8,9 miljonit krooni eurotoetust. «Meil on toetusega plaanis oma koolis ära teha suured, väga vajalikud tööd,» ütles Nõo vallavanem Rain Sanger-nebo. «Kooli kelder uputab ja see on vaja korda teha. Tarvis on ka uut katust, elektrisüsteemi, ventilatsiooni ja uut kokkuhoidlikku küttesüsteemi.»

Põhikooli remont saab alata aastal 2013 ehk siis, kui reaalgümnaasiumi uus maja on valmis. Siis valla omandisse mineva gümnaasiumi vana maja alumisele korrusele on plaanis teha kahe kooli ühine raamatukogu. Ühiseks jäävad ka aula ja söökla vanas majas.

Ülejäänud vana maja lahendab tulevikus põhikooli ruumipuuduse.

Nõo koolid
• Nõos on kaks kooli: vallale kuuluvas põhikoolis käib 399 tüdrukut ja poissi ning riigile kuuluvas Nõo reaalgümnaasiumis õpib 274 noort.
• Nõo vallale kuuluvas põhikooli majas on kasulikku pinda ligi 2600 m2 ja seal saab korraga tunnis olla laias laastus kaks kolmandikku põhikooli-õpilastest.
• Riigile kuuluvas Nõo reaalgümnaasiumi 1964. aastal valminud majas on kasulikku pinda ligi 3400 m2. Majas õpivad nii gümnasistid kui ka osa põhikooliõpilastest. Koolidel on reaalgümnaasiumi majas ühine söökla ja aula.

Tagasi üles