Arheoloogid sattusid kalmistul katkuhauale

Jakobi tänavale kaevatud kraavi põhjas on näha Tartu Ülikooli esimese peahoone sein. Foto: Margus Ansu

Arheoloogilised kaevetööd ülikooli peahoone kõrval on endise Maarja kiriku kalmistult toonud päevavalgele juba 320 luustikku ning paljastanud ülikooli esimese peahoone müürid.

Kuna leitud luustikud asuvad kohati tihedalt üksteise kõrval, pakkusid kaevetööde juhid,
arheoloog Raido Roog ja arheoloog-antropoloog Martin Malve, et suure tõenäosusega võib tegu olla Põhjasõja-aegse katkuhauaga.

«Ühest matusest leidsime koguni kaheksa luustikku. Kuna need olid koos maetud, võis tegemist olla ühe perega. Samasuguseid ühismatuseid on varemgi välja tulnud,» kirjeldas olukorda Roog.

Luustike asetuse järgi on näha, et kohati on inimesi maetud lausa kolmekaupa üksteise peale.

«Kui kalmistu teises osas kaevasime, siis nii massiliselt ühismatuseid ei tulnud. Ju siis oli katku ajal suremus nii suur, et lihtsalt teisiti ei olnud võimalik matta,» pakkus Roog. Ta meenutas, et Tartu vallutati Põhjasõjas 1704. aastal ning pärast seda laastas maad suur katk ja näljahäda.

Haruldane leid

Kõik leitud luustikud pannakse karpidesse, viiakse esialgu hoidlasse ning saadetakse seejärel uurimisele. Luude järgi saab määrata maetu sugu, vanust ja ka seda, millised haigused neil olid. Päevavalgele on tulnud ka ratta- ja südamekujulisi sõlgi, münte ning vööpandlaid.

Päevavalgele tulnud luustike hulk on haruldane. «Nii põhjalikult ei olegi eriti kaevatud. Me saame kõvasti rohkem infot, sest ülesvõtmine ja dokumenteerimine on täpsem,» ütles Roog.

«See on keskaegse ja uusaegse Tartu elanikkonna kohta tohutu materjal,» lisas Malve ning meenutas, et viimane nii suur kalmistu kaevamine oli Lille mäel, praeguse kohtuhoone kohal, kus asus kunagi ortodoksi kalmistu.

Kui palju sajuveetorustiku rajamisele ette jäänud kalmistult veel luustikke välja võtta tuleb, ei julgenud mehed pakkuda. «Ega väga ei tahakski kalmistul kaevata, aga olukord on selline. Üritame päästa, mis päästa annab, sest muidu läheks see pinnas lihtsalt kusagile luhale täiteks,» ütles Roog.  

Täpne asukoht

Praeguseks on Jakobi tänavalt välja tulnud ka ülikooli esimese peahoone asukoht, mis on seniarvatust umbes viis meetrit nihkes. «Plaani peal on näha, kus see maja rootsiaegsete kaartide järgi on, aga tuleb välja, et see kaart ei ole täpne,» ütles Malve.

Väljakaevatud sein on ajaloolise tõe huvides üsna tähtis, sest varem ei olnud täpselt teada, mis ajast hoone pärit on.

«Kas see oli spetsiaalselt gümnaasiumi ja ülikooli jaoks tehtud või mitte? Nüüd paistab, et tegelikult võeti juba varem ehitatud maja üle. See on nii materjalilt kui ehituslaadilt keskaegne,» rääkis Roog ning lisas, et hoonel puudub eristatav vundament ja see on ehitatud palkide peale.

Ajaloolise hoone müüride vahelt leiti muu hulgas ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi figuuriga kahhelkive, savipiibutorusid ja keraamiliste nõude kilde. Kaevetööd jätkuvad veel vähemalt kuu.