/nginx/o/2015/07/26/4324213t1h60bc.jpg)
Kui ma läinud neljapäeva hommikul Turu tänava spordihoone juurde jõudsin, ootas Eesti vehklemise tulevikulootus Ruslan Eskov mind juba trepil. Läksime spordihoone saali läbi remondimüra.
Tellijale
Tartu noormees ihkab tõusta olümpiavõitjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kas panen vormi selga?” küsis Ruslan. „Jah, oleks hea küll,” vastasin ma, kuna fotograaf juba ootas pildistamist. Seejärel möödus kümme minutit sagides: tuli varustust taga ajada, epeed otsida, mis oli kellegi teise varustuse hulka putku pannud. Varustuseruumist epee otsimise hääl meenutas nagu kahvli otsimist hulga teiste köögiriistade seast.