Trubetsky plaanib tartlaste häältega riigikokku pääseda

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tõnu Trubetsky peas küpseb plaan eelolevatel valimistel riigikokku kandideerida.

FOTO: Raigo Pajula

Augustis Keskerakonda astunud muusik ja kirjanik Tõnu Trubetsky mõtleb tõsiselt riigikokku kandideerimisele ja plaanib oma kandidatuuri üles seada Tartus.


«Ma pole veel päris kindel, aga on küllaltki tõenäoline, et ma kandideerin riigikogu valimistel. Lõplik otsus sõltub paljudest asjaoludest. Sada protsenti kindel on see siis, kui valimisnimekirjad on koostatud,» ütles Trubetsky Postimehele.

Miks kandideerib põlistallinlane Tartus? «Lihtsalt mõtlesin, et oleks äge Tartus kandideerida. Oleme seal Vennaskonnaga tihti esinenud ja Tartu lihtsalt meeldib mulle,» põhjendas muusik.

Konkreetset valimisplatvormi Trubetskyl esialgu veel pole. «Minu valijatel, Tartu elanikel on võimalus öelda, mida peaks Eesti elus muutma ja mille eest ma seisma peaksin,» lausus ta.

Vastsel poliitikul on ka endal hulk ideid, mis on sündinud juba ammu ja mida riigikogu liikmena võiks hakata ellu viima. «Näiteks võiks ajada asju, et hakata Tartu toomkirikut taastama. See võib alguses tunduda küll utoopilisena, aga kui tartlased ise selle mõttega kaasa tuleksid, siis õnnestuks võibolla taastamistöid alustada. Selleks oleks muidugi vaja riigipoolset rahalist tuge. Maanteede, sildade ja igasuguste muude asjade ehitamiseks ju leitakse raha, äkki leiab toomkiriku jaoks ka midagi,» arvas vastne poliitik.

«Teine asi, mida ma olen mõelnud, on see et Tartu lipp on ju põhimõtteliselt Poola lipp, Stefan Bátory poolt Tartu linnale 1584. aastal kingitud. Võibolla peaks ka Stefan Bátory mälestuse Tartus kuidagi jäädvustama. Võiks näiteks toomkiriku taastamise Bátoryle pühendada, aga neid asju võib ka eraldi ajada. Kusjuures mälestuse jäädvustamise all ei mõtle ma mingil juhul järjekordset kallist ausammast. Pigem peaks see olema midagi vaimset, mitte lihtsalt mingi kuju.»

«Ja siis olen ma juba ammu mõelnud, et võiks taastada Eesti ajaloolised maakonnad nagu Ugandi, Sakala ja Nurmekund. Ja tegelikult võiks Eesti Maavallaks ümber nimetada. Praegune Eesti identiteet pärineb justkui aastast 1918. Palju räägitakse Vabadussõjast ja Teisest maailmasõjast. Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest räägitakse rohkem nagu naljaga. Seda käsitletakse nii nagu filmis «Malev». Aga minu meelest on just selles muistses iseseisvuses ja vabaduses see õige Maavalla identiteet. Just seal on need õiged juured, mida peaks Eesti identiteedi juures rõhutama,» ütles Trubetsky.
 

Tagasi üles