Supilinnas levib jutt, et rebane käis seal kanu rabamas. Tartlased on reinuvaderit trehvanud Riia mäel ja kaubahalli juures, Ihastes on rebased muutunud aga suisa koduloomadeks. Ja selgub, et nendega tuleb leppida.
Rebased tunnevad end linnas üha kodusemalt
15. oktoober 2010, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rebaseid liigub siin alailma,» kinnitas Uus-Ihastes elav Tartu linnavolikogu liige Ülo Veldre. «Videvikus, kui hakkab jahiaeg, lähevad nad Lammi tee nurga juurest Annelinna prügikaste tühjendama ja hulkuvaid kasse noolima.»
Temale kodu ümber silkavad rebased ja ringi kõndivad metskitsed peavalu ei tekita. «Siin pole neid nii palju kui Vana-Ihastes,» selgitas Ülo Veldre.
Jahimehed ei saa aidata
Rebased on kopsu üle maksa ajanud aga Vana-Ihastes elaval Lea Meistril, kes eile jäi toimetusele tabamatuks. Lea Meister kurdab Tartu kodulehel rubriigis «Ametnik vastab», et reinuvaderid on vallutanud Ranna puiestee.
«Õhtusel ajal lähevad koerad marru, kui rebaseid näevad-haistavad,» kirjutab ta. «Ka see ei aita, kui suure koera ööseks tuppa tood. Kui rebased aias möllavad, siis ei ole ju koer ka toas rahulik. Kuidas asja lahendada, andke head nõu.»
Keskkonnainspektsiooni vanemspetsialist Veigo Bastig soovitab Lea Meistril rebaste pärast helistada keskkonnaametnikele või Tartu jahindusklubisse. Viimane soovitus on aga aja ja telefonikõnele kuluva raha raiskamine.
«Linlastel pole mõtet metslooma pärast jahimeeste poole pöörduda,» selgitas Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor. «Jahimehed ei saa aidata, sest tiheasustusega alal ei tohi jahti pidada.»
Kas siis linnarebane võib tähendada linlasele isiklikku probleemi? «Paistab nii,» vastas Liivi Amor. «Rahvas helistab meile ja on pahane, sest rebased käivad koeri kiusamas. Aga teha pole midagi.»
Lahendust pole
Linnas teevad ilma teisedki metsloomad. Hiljuti palus jahindusklubist abi Ropka linnajao elanik, kelle kuuris oli end sisse seadnud kährik. Inimesel soovitati hankida kastlõks, millega kährik kinni püüda ja siis loom metsa toimetada.
Linnas elava metslooma puhul polegi ametlikku reaktsiooni, selgitas keskkonnainspektsiooni nõunik Himot Maran. «Kui loom inimesele ohtu ei kujuta, siis ei hakata teda linnast ära ajama,» ütles ta. «Linde ei peletata ju linnast minema.»
Aga kui rebased koerad üles ärritavad ja linlased ei saa välja puhata? «Rebaste rohkus on probleem,» tunnistas Maran. «Nad on võimsalt paljunenud ja otsivad uusi elukohti.» Kuid ta jäi selle juurde, et kui rebased linlasi ei ohusta, siis ei tohi neid ohustada ka linlased.
Mis Supilinna kanamurdmisse puutub, siis tont seda teab, kes kurjategija oli. «See oli keegi teine, sest rebane ei roni üle aia,» ütles Supilinnas kanu pidav arheoloog Heiki Valk, kellel murti paar nädalat tagasi maha kolm kodust sulelist. «Ilmselt oli tegu tuhkruga.»
Rebased on väga head hüppajad, märkis aga Liivi Amor ning kinnitas, et meeter ja 60 sentimeetrit kõrge võrkaed pole kanavargale takistus. «Olen näinud, kuidas kasvanduses rebased kõrgete aiapostide otsa hüppavad,» lisas ta.
Mitu võimalust
• Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 võib helistada, kui linnas on vigastatud metsloom.
• Numbril 112 helistajale tulevad päästjad appi juhul, kui linna on sattunud suur metsloom, näiteks kits või põder.
• Lõpnud metsloom on kohalik probleem, millest võib Tartus teada anda heakorratelefonil 1789.
Allikas: keskkonnainspektsioon