Tuleva aasta linnaeelarve projektis ületavad ametnike kokku pandud soovid võimalusi mäekõrguselt, majanduse taastumine linna tulusid veel ei turguta.
Soovidest tuleb üle poole maha kärpida
Tartu abilinnapea Karin Jaanson ütles, et tuleva aasta linnaeelarve kogumaht ületab pisut 1,6 miljonit krooni, kuid oluline osa selles on laenude refinantseerimisel, mis annab eelarve mahust 170 miljonit krooni. Tegu on rahapööritamisega, mille eest kellegi palka tõsta või teid lappida ei saa.
Jaanson ütles, et linna rahaline seis on endiselt pingeline, kuna majandus kahekohaliste arvudega ei kasva ja see väike kasv, mis on tekkinud, linnaeelarvesse veel ei jõua. Töökohti ei teki juurde ja avaliku sektori asutustel, mis suuresti linnakassat tulumaksuga täidavad, on eelarve pingeline.
Omaette raskus on, et eelarvest haukavad senisest suurema tüki tegevuskulud, investeeringute kasvust võib ainult unistada. Tänavuse aasta eelarve investeeringute maht oli eelarve vastuvõtmisel 291 miljonit krooni, pärast kevadist korrektsiooni 294,5 ja eilse volikogus esimesel lugemisel olnud teise lisaeelarve järel on see napilt alla 280 miljoni, kuid tuleva aasta eelarve investeeringute summaks ennustab Jaanson ligi 200 miljonit krooni.
Osakondade kokku pandud taotlused on sellest arvust aga tema sõnutsi 300 miljoni krooni võrra suuremad. Jaanson ütles, et midagi tavatut selles ei ole, sest eelarvetaotluste kokkuseadmine ongi selline unistamiste aeg.
Linnavalitsuse liikmed märkisid, et vara on nimetada suuremaid kindlasti raha saavaid objekte. Varasemast on teada, et linnamajanduse osakond on küsinud Sõpruse silla remondiks kümneid miljoneid kroone või et Ringtee silla ehituse alustamiseks on kavandatud 15 miljonit krooni.
Abilinnapea Margus Hanson ütles aga, et lõplikest valikutest on ennatlik kõnelda.