Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Uus salaruum suurendab põnevust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uus leitud avaus on meetri-paari kaugusel eelmisest. Varisenud käiku hakatakse peagi lahti kaevama.
Uus leitud avaus on meetri-paari kaugusel eelmisest. Varisenud käiku hakatakse peagi lahti kaevama. Foto: Kristjan Teedema

Vaevalt paar nädalat sai mööda minna Kalevi 17 keldrikorruselt salapärase toapugeriku leidmisest, kui ehitajad avastasid sealtsamast kõrvalt veel teisegi.


Uus ruum on pisem kui eelmine, umbes ruutmeetrise põrandapinnaga. Sinna viib samamoodi läbi põranda kitsas tahutud kividest käik, kust tänapäeva inimestest mahuvad läbi vaid kiitsakamad.

Erinevalt teisest on sellel «augul» aga ka teine, võlvitud väljapääs, mis on küll veidi kinni varisenud ja vajab puhastamist.

Loomemajanduskeskuse juhi Raul Oreškini arvates võiks olla tegu põgenemisteega. Eelmisest leitud ruumist tuli välja ka tsaariaegseid rohupudeleid ja nõu, mis lubab arvata, et seal mingil ajal keegi tõesti peituda võis. Omavahel ruumid ilmselt ühendatud ei ole.

Muinsuskaitse määratud järelevalvaja Aavo Ossip arvas, et praegu on veel liiga vara kindlalt öelda, kas tegemist oli tõesti põgenemisteega. «Ehitaja lubas lahti kaevata selle tunneli, mille võlv on sisse kukkunud, et näha ära, kui kaugele see on läinud,» rääkis Ossip.

Tema sõnul on igatahes täiesti kindel, et ruumid ei ole keskaegse päritoluga, sest ehitatud on need sellistest tellistest, nagu kasutati 19. sajandil. On üsnagi tõenäoline, et need on osa 1860. aasta paiku salanõunik krahv von Manteuffelile ehitatud majast.

Karlova ajalugu põhjalikult uurinud kultuuriajaloolane Mart Siilivask on esimese leitud ruumi fotode põhjal oletanud, et see võis olla keldriruum, mis hilisemate ümberehituste käigus suleti.

Oreškin arvab, et kui uus leid tõesti salakäiguks osutub, siis ilmselt hakkavad ka ajaloolased selle vastu huvi tundma. Loomemajanduskeskuse hoonete remondil on see elu igatahes huvitavamaks teinud.

«Kõik ootavad põnevusega, et võib-olla tuleb välja veel mõni ruum,» naeris Raul Oreš­kin.

Tagasi üles