Tartu- ja Jõgevamaa suvi ei ole puugivaba

End üsna punni söönud võsapuuk. Foto: Elmo Riig

Tartu Terviseameti epidemioloog Meelis Polakese sõnul on Tartu- ja Jõgevamaal puugihaiguste juhte tänavu umbes samapalju kui mullu.

Puukentsefaliiti haigestunuid on 17. juuli seisuga Tartumaal olnud neli ja Jõgevamaal kaks. Eelmisel aastal samal ajal oli neid Tartumaal kolm ning Jõgevamaal ei olnud ühtegi.

Mis puutub puukborrelioosi ehk Lyme`i tõbe, siis neid juhte on tänavu registreeritud Tartumaal 32 ja Jõgevamaal 5. Eelmisel aastal samal ajavahemikul olid need numbrid 38 ja 7.

Kokku on tänavu  terves Eestis registreeritud 32 puukentsefaliidi ja 236 puukborrelioosi juhtu.

Mis kogu aasta numbreid puudutab, siis näiteks eelmisel aastal registreeriti Eestis puukentsefaliiti 83 korral ning puukborrelioosi 1289 korral.

«Entsefaliidi juhud registreeritakse enamasti vaid suve- ja sügiskuudel, aga borrelioosijuhte diagnoositakse aastaringselt,» ütles Meelis Polakese.

Puukentsefaliidi vastu kõige tõhusama kaitse annab vaktsineerimine. Täielik vaktsineerimiskeem koosneb kolmest süstist ning protseduuri tuleb iga kolme kuni viie aasta järel korrata. Vaktsineerimiseks sobib ükskõik milline osa aastast.

Näiteks Tartumaal on tänavu esimesel poolaastal käinud end vaktsineerimas 3195 inimest, ja see number on ka varasematel aastatel olnud umbes sama. «Kaks kolmandikku vaktsineerijaist on kordusvaktsineerijad,» lisas Polakese. «Puukborrelioosi vastu end kahjuks vaktsiiniga kaitsta ei saa, kuigi maailmas tööd selle vaktsiini väljatöötamise nimel usinasti käivad.»

Mis eristab kahte haigust

Puukentsefaliidi viirus elab nakatunud puugi süljenäärmeis ja süljes. Viirus kantakse edasi kohe hammustuse hetkel.

Puukborrelioosi põhjustab bakter, mida leidub puugi seedekanalis ning borrelioosi nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva või kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad ühe kuni kolme nädala pärast gripisarnased haigusnähud – väike palavik koos pea- ja lihasvaludega. Vaevused kestavad kuni nädala. Kui viirus tungib edasi ajju ja ajukelmesse, siis haigus ägeneb – tekib kõrge palavik, tugev peavalu, oksendamine ja väga halb enesetunne.

Borrelioosinakkuse tavalisim sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Tüüpiline on, et väikese läbimõõduga punetav laik hakkab laienema. Närvisüsteemi sümptomid – väsimus, peavalu, iiveldus, valud kätes, jalgades, kuklas, seljas – võivad tekkida kas nädala või mõne kuu pärast.

Puukentsefaliidi puhul spetsiifiline ravi puudub, aga haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

Borrelioosinakkust ravitakse antibiootikumidega, selle läbipõdemine immuunsust ei taga.

Mida teha

Puugihammustuse vältimiseks soovitatakse metsas või aasal kanda pikki püksi ja pikkade varrukatega särki. Hele riietus on parem kui tume, sest heleda peal on puuk kergemini märgatav ja selle saab kiiresti maha raputada.

Puuk varitseb enamasti rohukõrrel mõnekümne sentimeetri kõrgusel maapinnast.

Kui puuk on end sisse imenud, tuleb see ruttu eemaldada ning kõige parem on kasutada pintsette, millega tuleks püüda haarata puuki nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel on oluline haav vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta.

Kui pärast puugihammustust tekib punetus või on muid sümptomeid, tuleb pöörduda arsti poole.

Kolm tilka verd

Puugi elus on kolm staadiumi – vastne, nümf ja täiskasvanud puuk ning igas arengustaadiumis toitub puuk vaid ühe korra.

Ta elutsükkel kestab kaks kuni kolm aastat ning ta areneb kümnendiku millimeetri suurusest vastsest kuni 4 millimeetri pikkuseks täiskasvanuks puugiks.

Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega.

Allikas: Meelis Polakese ja trükis «Puugid ja nendega levivad haigused».