Gruusia koolides teeb muret turvalisus

Gruusia haridus- ja teadusminister Dimitri Shashkini. Foto: Kristjan Teedema

Läinud nädalal väisas Tartut Gruusia haridus- ja teadusminister Dimitri Shashkini, kelle loeng tekitas elava mõttevahetuse sealse hariduselu üle. Gruusia valupunktid tõid silme ette Eesti koolid paarikümne aasta eest.

Gruusia koolides valmistab peavalu turvalisuse puudumine. Shashkini rääkis mõne aasta tagusest intsidendist, kus tüli lahendamisel läksid koolis käiku noad.

Igas koolis on laste turvalisuse tagamiseks lisaks turvameestele ka mitukümmend turvakaamerat. Igas õppeasutuses töötavad ka eriväljaõppe saanud korrapidajad, kes peavad oskama laste tülisid juba eos lahendada.

Lapsed panga orjaks

Suurim õpilastevaheliste tülide tekitaja on ministri sõnul sularaha. «Ükski lapsevanem ei annaks lastele raha sigarettide või narkootikumide jaoks, aga kui laps sularaha kasutab, ei tea vanemad, mida ta selle raha eest tegelikult ostab,» selgitas Shashkini.

Seepärast on riik kahe käega pangakaartide soetamise poolt. Kaardid toimivad näiteks ka koolis sissepääsul ning ühissõidukis piletina.

Kuulajatel tekkis aga küsimus, kas Gruusia riik soosib seesuguse suhtumisega laste muutmist pankade orjaks. Minister leidis, et kuigi see seob õpilased ja nende vanemad juba varakult pangakohustustega, annab see lapsevanematele võimaluse jälgida, millele võsuke taskuraha kulutab.

Samas aga viitab pankade tegevus 1990. aastate alguse Eestiski tuttavale kauboikapitalismile. Pangaesindajad käivad ukselt uksele, pakkudes lastele kümmet dollarit, kui nende vanemad sõlmivad pangaga lapsele krediitkaardi soetamiseks lepingu.  
 
Kes maksab?

Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Haller küsis ministrilt praeguses Eestis põletava küsimuse: kes ja kui palju peaks maksma kõrghariduse eest? «Miski ei tule täiesti tasuta, keegi peab selle eest maksma,» sedastas Shashkini. Parempoolse poliitikuna näeb ta, et tudengid peaksid õpinguid alustades olema võrdsel stardipositsioonil.

Gruusias rahastab riik ülikoolides osast erialadest 100, osast 70, osast 50 ja osast vaid 30 protsenti. Ülejäänud õppekoharaha peavad tudengid omast taskust leidma. Tõenäoliselt erasektoris tööle asuvad õigusteaduse ja majanduse eriala tudengid peavad maksma ise. Arstid seevastu õpivad täielikult riigi kulul.

Võrdsuse tagamiseks alustas Gruusia viie aasta eest ühtsete riigieksamite korraldamist, mille tulemuste alusel pääseb ülikooli. Ministri sõnul on see tublisti vähendanud varem suureks probleemiks olnud korruptsiooni, kus raha ja vanemate positsioon aitasid kõrgkoolidiplomi osta.  

Tunnistust Gruusia ja Eesti sarnasest arenguloost andis ka riigi üha kasvav vajadus infotehnoloogia teadmiste ja tehnika järele. Shashkini tõi näiteks pidevad Venemaalt tulevad küberrünnakud. Selles valdkonnas loodab Gruusia siia väljaõppele saata tulevasi IT-spetsialiste.

Eesti välisministeerium ning haridus- ja teadusministeerium on juba praeguseks toetanud siinse Tiigrihüppe programmiga sarnanevat Hirvehüppe programmi sealse
e-riigi edendamiseks. Kuna arvuti soetamine on kallis, toetab Gruusia riik koostöös pankadega õppurite sülearvutite liisimist – arvuti saab võtta järelmaksuga 50 senti päevas.

Dimitri Shashkini

• On sündinud 8. augustil 1975 Tbilisis.

• Ta on õppinud Kreeka-Gruusia Ülikoolis rahvusvahelist õigust ning lõpetanud cum laude magistrikraadiga Tbilisi Riikliku Ülikooli.

• Haridus- ja teadusministri ametis on ta 2009. aasta detsembrist.

• Eesti visiidil kohtus ta minister Tõnis Lukase ja TÜ rektori Alar Karisega ning väisas Tartu Kivilinna gümnaasiumi.