Tartus pakuvad 13 kooli lastele võimalust pärast tunde oodata vanemate tööpäeva lõppu pikapäevarühmas. Veel kevadel lubas Tamme gümnaasiumgi avada sellise rühma, sügisel aga selgus, et see pole võimalik.
Koolis tekkis segadus pikapäevarühmaga
Postimehega vestelnud Tamme gümnaasiumi lapsevanem, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada, rääkis, kuidas tema võsuke võtab iga päev ette pika bussisõidu, et veeta koolitundidest üle jääv aeg tuttava vanatädi juures.
Sõit on aga aeganõudev ja parema meelega näeksid mitmed vanemad oma lapsi pikapäevarühmas koos klassikaaslastega koolitükke tegemas.
Lapsevanem kinnitas, et kevadel rääkis kooli õppealajuhataja, kuidas linnavalitsus andnud pikapäevarühma avamiseks rohelise tule. Kolme paralleelklassi laste vanematest 40 avaldas soovi oma laps sinna panna.
Taotlust ei teinud
Tamme gümnaasiumi noorema astme õppealajuhataja Karmen Adov selgitas, et pikapäevarühma avamine oli kevadel tõesti plaanis. Selleks oli tehtud ka ettevalmistusi: tunniplaaniajad ja klassiruumid olid kavandatud ning kaks õpetajat välja vaadatud. «Kevadel pidasime linnaga nõu ning meile öeldi, et jah, see on võimalik,» seletas Adov.
Tamme gümnaasiumi direktori Toomas Mälksoo sõnul tuli aga augustis linnavalitsuselt vastus, et pikapäevarühmale raha ei jätku. Seepärast ei hakanud kool linnavalitsusele rahataotlust tegema.
Abilinnapea Jüri Sasi selgitas, et rühma saab avada ka jooksvalt. Kool peab tegema vastavad ettevalmistused ning seejärel võib taotleda rühma avamiseks linnalt raha. Kui kool teeb linnale avalduse, peaks olema võimalik rühm avada juba järgmisest kuust, kinnitas Sasi.
Tartus peab pikapäevarühmi ülal linn. Kui kool aga otsustab rühma avada septembris, peab ise katma kulud kuni uue majandusaasta alguseni. Seda raha aga Tamme gümnaasium praegu oma rahakotist leida ei suuda.
Linna toetus tuleks rühmale jaanuarist, sest linnavalitsus kavandab eelarvesse raha majandusaasta, mitte õppeaasta järgi, selgitas Tartu linna haridusosakonna finantseerimise ala peaspetsialist Irina Aab.
Ta lisas, et koolile ongi kõige kulukam just pikapäevarühma avamine, sest kui see ükskord on tööle hakanud, jätkab linn selle rahastamist üsna meelsasti.
Liiga kallis
Aabi sõnul peab kool pikapäevarühma avamiseks esmalt koguma avaldused kõikidelt soovi avaldanud lapsevanematelt. Seejärel kannab kool laste nimed Eesti Hariduse Infosüsteemi, mille alusel maksab linn rühma tarvis raha välja.
Aab kinnitas, et Tamme gümnaasium pole praeguseks neid ettevalmistusi teinud. Selleks aga, et tuleva aasta linnaeelarvesse saaks Tamme gümnaasiumile vastava raha planeerida jaanuaristki, on koolil viimane aeg vajalikud paberid korda ajada.
Samasugune rahastamisprobleem on esile kerkinud ka Tallinnas, kus koolid on loonud pikapäevarühmad vanemate rahakoti peale. Kui Tamme gümnaasiumi juhtkond vanematele seda võimalust pakkus, selgus, et maksma nõustuks vaid viis lapsevanemat. Nii vähestega aga rühm end ära ei majanda.
Toomas Mälksoo sõnul kulub ühe pikapäevarühma ülalpidamiseks ligikaudu 12 000 krooni kuus. See tähendab, et 20-lapselises rühmas peaks iga vanem välja käima ligikaudu 600 krooni kuus.
Sellist summat on lapsevanematel praegusel keerulisel ajal raske välja käia, sedastas Karmen Adov.
Pikapäevarühmad
• Pikapäevarühmas saab laps veeta aega pärast koolitundide lõppu harilikult kella neljani pärastlõunal.
• Tartus osaleb rühmades üle 880 lapse.
• Tartus toetab rühma tegevust linn, Tallinnas küsivad koolid selle tarbeks raha vanematelt.
• Põhiseadusest tulenevalt on haridus kohustuslikus ulatuses ning riigi ja omavalitsuste üldhariduskoolides tasuta. Samas pole põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja haridusseaduses selget keeldu pikapäevarühma tegevuse eest tasu küsida.