Erakondade rahastamise valvurid pole sõltumatud

Jekaterina Agu magistritöö sai alguse küsimusest, kuidas saab audiitor hinnata usaldusväärseks Eesti erakondade rahaasjade üle valvava komisjoni, kui samadel põhimõtetel Kreekas kokku pandud komisjon usaldust ei pälvinud.

FOTO: Sander Ilvest

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon ei vasta sõltumatuse nõudele, sest üheksast liikmest kuus on parlamendierakondade liikmed, järeldab Tartu Ülikoolis sel teemal magistritööd kaitsnud Jekaterina Agu.

Tellijale Tellijale

Alates 2011. aasta kevadest tegutsevasse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kuulub igast parlamendierakonnast üks liige. Praegu on komisjonil üheksa liiget, kelles kuus on võimulolevate erakondade esindajad ning kolm apoliitilised, kelle on komisjoni koosseisu esitanud õiguskantsler, vabariigi valimiskomisjon ja riigikontrolör.

«Erakondade nimetatud liikmed ei kuulu küll riigikokku ega valitsusse, kuid see ei muuda neid apoliitiliseks, kuna nad on siiski erakonna liikmed,» osutas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna värske magister Jekaterina Agu.

«Tundub ju ilmselge, et kui järelevalvaja valvab ise enda üle, on tal väga keeruline olla erapooletu. Selline organ ei paista sõltumatu. Kontrollorgan peab aga mitte üksnes olema, vaid ka näima sõltumatu, et avalikkus saaks teda usaldada, uskuda, et ta teeb oma tööd erapooletult,» põhjendas Agu.

Tagasi üles