Vargapoiste jultumus üha kasvab

FOTO: SCANPIX

Suhtlemisosavate teismeliste lapsvaraste seltskond tühjendab usaldust ja hooletust kuritarvitades taskuid, kotte ja kortereid. Politsei andmeil läheb juhtumeid kirja ridamisi.


Kaks nädalat tagasi ärkas Annelinna viiekorruselise maja esimesel korrusel maganud vanaproua öösel selle peale, et taskulambi valgusvihk oli talle näkku suunatud. Tema toas oli kolm poissi, kes noosi juba kokku korjanud. Südikas naine põnnama ei löönud ja helistas kohe politseisse.

Vargapoisid olid läinud oma saaki Statoili kulutama, sealt sai G4Si patrull nad kätte ja osa rahagi. «Supernahaalid!» nentis Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem Marina Paddar. Politseile aastaid tuttavate vargapoiste võtete arsenalis on uus komme: öösiti väljas uidata, otsida avatud aknaid ja nende kaudu siseneda.

Vanad ja uued näod

Tartu politsei üllatas kevadel tavatu teoga: kriminaalpolitseinike kannatus katkes ja nad hoiatasid linlasi pidurdamatult tegutsevate lapsvaraste seltskonna eest. Avaldati ka vargapoiste pildid, poiste töömaaks olid põhiliselt Tartu ametiasutused, poed, lasteaiad, haiglad ja spordisaalid.

Marina Paddar rääkis, et toona lehes avaldatud kuuest poisist kaks, 14-aastane ja 13-aastane, on saadetud erikooli. Vahi all on 16-aastane ja 15-aastane poiss. Kohtu luba erikooli saatmiseks ootab kaks 12-aastast, kelle kohta alaealiste komisjon on otsuse teinud, kuid kes veel tegutsevad. Ent seltskond on saanud ka juurdekasvu ja tegutsemisviisid on muutunud.

Üks muutusi võrreldes kevadega on, et nüüd on vargapoiste tegutsemiskohaks pigem kodud kui asutused. Üksikuid vargusteateid tuleb endiselt ka asutustest. Meetodite arsenal on aga lai.

Pealtnäha süütute poiste kamp küsib eakatelt inimestelt joogivett, telefoniga helistamise võimalust või muud abi. Nii eesti kui vene keelt valdavate poiste oskus suhelda ja usaldust võita on suurepärane. Vastutulelikkus kipub abistajaile lõppema vargusega nende kodust.

Abistajad on sellest hingepõhjani solvunud, tulevikus sekeldusi kartes ei soovinud neist siiski keegi oma läbielamistest lehes rääkida.

Küsitagu, kes on

Niisamuti kasutavad poisid ära seda, kui inimesed oma korteriukse lukustamata jätavad. Nad kõnnivad trepikojas korruselt korrusele, katsuvad uksi ja kui mõni on lukust lahti, hiilivad sisse ja varastavad seda, mis silma hakkab.

Sellest rääkides manitseb Paddar, et inimesed ei avaks korterist trepikoja välisust ilma küsimata, kes ukse taga on, ja siis, kui keegi nende endi juurde pole tulemas. «Poisid saavad trepikodadesse just nii, et helistavad alt suvalist uksekella, inimesed teevad heauskselt ukse lahti,» rääkis Paddar.

Vargapoiste kontosse läheb paar vargust päevas, peamiselt Tartus, aga nad käivad ka Elvas ja linnalähedastes valdades.

«Meie teeme seda, mis vähegi jõuame, aga see avalduste vool, mis tuleb, on täiesti uskumatu,» imestas Paddar. «Ja kui heausksed on meie inimesed. Poisid on aidanud näiteks surnuaias kotte tassida, kui abistatav hauda korrastab. Üks peibutab jutuga tähelepanu eemale, teine varastab rahakoti.»

«Teeme, mis jõuame» Pad­dari lauses tähendab, et politsei saab alaealisi vargapoisse küll ohjeldada, aga protseduur võtab aega, neid ei saa kohe ära saata. Asja peab arutama alaealiste komisjon ja tegema esildise kohtunikule, kes otsustab pärast vanematega asja arutamist erikooli saatmise või mittesaatmise, seejärel on veel kümme päeva ooteaega.

Paddar meenutas, et kui kaks aastat tagasi kamp lõhuti, oli päris pikalt rahulikumat aega, ja ta arvas, et rahu peaks varsti jälle saabuma. Seniks on poiste ohjeldamiseks vaja linlaste valvsust.

Miks poisid varastavad, selle kohta ütles Paddar, et pigem lõbu kui kitsikuse pärast. Kui ta üleeile poistega rääkis, küsisid nood, kas neid pannakse jälle ajalehte. «Tooniga, et see on nii lahe,» täpsustas Pad­dar.

Talle tundub aga, et asja tõsidust ei taha hoomata ka lapsevanemad. «Me viime lapse koju, anname üle, laps pole kodus ööbinud, on varastanud jalgratta. Mina eeldaks, et pere istub maha ja suhtleb lapsega, et miks ta nii tegi. Aga see on naiivne mõtlemine, veerand tunni pärast on poiss jälle tänaval,» kirjeldas Paddar. Koolis poisid ei käi.

Abilinnapea Jüri Sasi möönis, et nende poiste tegutsemine kahjustab linlaste turvatunnet ja tekitab küsimusi nii õiguskaitseorganitele kui seadusandjale, miks asi on nii kaugele läinud.

Tema sõnul ei saa normaalseks pidada olukorda, kus politsei teab, et vargapoisid tegutsevad, aga ainus, mida nad teha saavad, on kaaskodanikke selle eest hoiatada.

«Kindlasti on linnal põhjust kaaluda seadusandjale ettepanekute tegemist. Järgmisel nädalal peame selle linnavalitsuse kabinetiistungil arutusele võtma,» ütles ta.

Varaste võtted
Kuidas nad tegutsevad ehk lapsvaraste tüüpvõtted politsei andmetel

• Väidavad, et on vaja ruttu emale helistada, ja küsivad, kas võib telefoni kasutada.
• Paluvad juua, sest on janu. Abistaja läheb kööki vett tooma, selle ajaga kaob tema rahakott.
• Aitavad vanematel prouadel kotte trepist üles tassida. Kuni abistatav on meelitatud, panevad «tublid lapsed» rahakoti pihta. Või lähevad tuppa kaasa ja varastavad sealt.
• Katsuvad majade trepikodades korteriuksi. Kui uks on lahti, hiilivad kikivarvul sisse ja võtavad rahakoti ära.

Tagasi üles