Noortel tuleb laagris ise endale elamine ehitada, toitu valmistada ning nuputada viise, kuidas kümme päeva hakkama saada. Lisaks on laagripäevade jooksul tegevusi, mis keskenduvad mitmesugustele teemadele, nagu näiteks keskkond, kultuur ja teadus.
Richard Erik Tõnisson rääkis, et skaudid on laagri jaoks hankinud ka vahetuskaupa, nagu märke, lippe, pastakaid ning väikseid meeneid, mida saaks teiste riikide noortele jagada. Laagris peetakse ka kultuuripäev, kus tutvustatakse oma maa kultuuri ja jagatakse kohalikku toitu.
Tartumaa skautide ja gaidide maleva juht Liina Land on osalenud kolmel Jamboreel. Tema sõnul on kõik Eesti noored, kes siiamaani on ülemaailmsetes laagrites käinud, saanud innustust skautlusega edasi tegeleda.
Land rääkis, et skaudid näevad Jamboreel, mida tähendab skautlus maailma tasandil, ehk tegu on ühe suure liikumisega, kus on esindatud eri riikidest, kultuuridest ja usunditest inimesed, kes käituvad skautlike põhimõtete järgi ning tegutsevad ühiste eesmärkide nimel. «See motivatsioon ja ideed, mis sealt kogutakse, on viinud nii mõnedki noored soovini, et nad tahaksid samuti tulevikus skautide juhiks hakata,» kinnitas Land.
Kuigi laager algab alles juuli lõpus, lendavad tartlased Jaapanisse varem, et külastada teatrit, muuseume ning tutvuda kohaliku kultuuri ja kommetega.