Noored kompavad sallivust

Kas sallimatus on see, kui Jeemenis klaaritakse kaamelivargust veritasuga, või see, kui Eestis vaadatakse viltu homoseksuaalsele õpetajale? Raatuse gümnaasiumis käib kolmandat päeva sel teemal tuline arutelu.

Kui Jeemenis tapab üks hõim teisest hõimust kolm meest, võetakse kättemaksuks veritasuna esimesest hõimust kolme mehe elu. Meile tundub see sallimatusena, neile aga mitte nii väga. Selges eesti keeles kõnelevale venelasele ei jäta eestlane siiski enamasti rõhutamata, et ta on venelane. Meile tundub selline käitumine salliv, välismaa külalisõpilastele aga mitte nii väga.    

Tartu Raatuse gümnaasiumi õpilased on kaks päeva võõrustanud Norra rahvusvahelise Red Cross Nordic United World College’i välisõpilasi, kellega arutletakse sallivuse ja sallimatuse üle ühel ja teisel pool maakera. Koos on kirju seltskond Eesti, Hiina, Tiibeti, Jeemeni, Uus-Meremaa, Albaania ja Soome noori.  

Raatuse gümnaasiumi riigiteaduste õpetaja Marko Ringo märkis, et kui Norra kooli rühma saatnud õpetaja avameelselt ütles, et ta on gei, tundis ta kooliperelt mitmeidki võõrastavaid pilke.

Tõenäoliselt on pea kõigis Eesti koolides homoseksuaalseid õpetajaid, kuid seda pole hea toon tunnistada. Kui kaugele peaks minema seesugustest asjadest rääkimisega, oli üks teema, mille üle gümnaasiuminoored pikalt arutlesid.

Külalisõppurite rühma liikme Motaz Al-Chanati isa on Palestiina põgenik, ema liiba­­nonlane. Nende pere elab Uus-Meremaal ning noormees õpib Norras.

«Kui Uus-Meremaa otsustaks mind immigrandina välja saata, poleks mul kuhugi minna,» märkis Al-Chanati. Seepärast näeb ta, et sallivuse ja sallimatuse piir läheb sealt, kus inimeste heaolu kannatab.

Nii ei pea ta näiteks kuigi sallivaks Prantsusmaa tegevust mustlaste väljasaatmisel. Samal meelel oli ka projekti Norra-poolne korraldaja Mariano Giampietri, kes näeb Norras samasuguseid probleeme. Norra piirab immigrantide riiki tulemist rangete vastuvõtukvootidega – eks seegi on omal moel sallimatus, arvas Giampietri.

See rahvusvaheline kirju seltskond näitas sallimatuse puust ja punaselt ette. Etüüdides mängiti «kapist välja tulemist» ning sellesse suhtumist. Põnevas araabiakeelses loos kaameli laenamisest Jeemeni moodi jäi paraku lõpuks ohvriks kaamel. Eesti noori puudutas ilmselt aga kõige enam lugu eestlaste suhtumisest venelastesse.   

Toomas Kink ja Marko Ringo näevad mõlemad iga päev tundides lapsi, kellele on probleem klassikaaslase perekonna majanduslik seis või teistsugune ellusuhtumine. Seesuguse projekti kaudu on noortel võimalik näha, et kõik pole ühesugused ning ka teistsugustega peab õppima kõrvuti elama.