Peeter Põllu park saab teise nimelise pingi

Peeter Põllu platsile tulevad nimelised pingid. Foto: Kristjan Teedema

Vastselt uuendatud Peeter Põllu parki tuleb peagi teine nimeline istepink, mis on pühendatud kirjanikule ja ühiskonnategelasele Helmi Mäelole.

Esimene nimeline isepink, mille sai korporatsioon Filiae Patriae vilistlane Lucia Rohtlaan, avati Peeter Põllu pargis 29. juunil. Teine nimeline istepink avatakse augustis pereringis Helmi Mäelole (1989–1978). Linna avalike suhete juhataja Indrek Mustimetsa sõnul on kolmanda nimelise pingi taotluse esitaja veel kõhkleval seisukohal, kuid linn on sildiks raha eraldanud.

Emadepäeva algataja

Helmi Mäelo sünnikodu asub Udernas, kus möödus ka tema lapsepõlv. Gümnaasiumihariduse omandas Mäelo Tartust ning jätkas pärast seda õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas (1920–1923).   

Mäelo oli aktiivne seltsitegevuse liige: ta lõi kaasa kodumajanduskoja tegevuses ja oli 1923. aastal üks Eesti naiste karskusühingu liidu kaasasutajaid ning selle pikaaegne peasekretär. Karskusliidu juures hakati välja andma ka ajakirja Eesti Naine, mille asutajaks ja peatoimetajaks ta sai.

Mäelo suur teene on emadepäeva tähistamise kombe jõudmine Eestisse. Oma mälestusteraamatus on ta meenutanud teda tugevalt puudutanud külaskäiku Soome sõnadega: „Kevadel maikuu alguses viibisin taas Soomes. See oli maikuu teine pühapäev, millist nimetati emadepäevaks. Olin juba mõndagi head Soomes näinud ja seal õppinud, kuid selle sündmuse kohta ei mõistnud ma midagi ette aimata. Emadepäev, milleks selline päev!?“

Läbielatust puudutatuna korraldas ta 1922. aasta kevadel oma kodukandis esimese emadepäeva Eestis. Aasta hiljem hakati seda tähistama juba üle Eesti.

1944. aastal põgenes Mäelo Saksamaale, hiljem asus elama Rootsi, kus oli Balti humanistliku ühingu sekretär (1960–1975).

Aktiivse seltsitegevuse kõrvalt kirjutas Mäelo 13 romaani. Lisaks on ta avaldanud noorsoo- ja aimeaamatuid ning karskus- ja kasvatusteemalisi brošüüre.

Mäelo on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Nimelise pingi võib saada igaüks

„Pargis on 16 pinki ja ideaalis võikski need kõik nimelised olla,“ tähendas Mustimets. Ta lisas, et nimelised pingid ei tule millegi muu arvelt, vaid nende eest tasuvad need tellinud organisatsioonid või isikud.

Kui Peeter Põllu pargis kõik pingid omale nimesildid on saanud, võiks Mustimetsa meelest samamoodi edasi talitada ka teistes Tartu linna parkides.

Linn piirangut ei sea, vaid annab kõigile soovijaile võimaluse üks pargipink kellegi tunnustuseks, austusavalduseks või mälestuseks nimetada. Linnavalitsus jätab endale siiski õiguse hinnata pingi plaadile mineva teksti sündsust ja sobivust linnaruumi.

Nimeline istepink maksab 1200 eurot.