Kvissentali liin tekitab pahameelt

Bussisõitja, kes graafikusse ei süvene, ei tea kunagi, kas Põllu peatusest väljuv buss nr 7 keerab Kvissentali poole või hoopis kesklinna tagasi. Päevas sõidab buss Kvissentalini graafiku järgi 24 korda. Foto: Kristjan Teedema

Kvissentali ja Vahi küla elanikke kesklinna ja tagasi sõidutav liinibuss on pannud sealseid inimesi nördima, sest hüplev graafik jätab sõitjad sageli jalameesteks.

Tööpäevadel teeb Fi linnaosast alustav buss nr 7 kokku 38 sõitu, mis on keskmiselt kaks korda tunnis. Graafiku järgi sõidab buss 24 korda Kvissentalini ning 14 korda päevas keerab kesklinna tagasi juba Salvesti juurest Põllu peatusest. Millal buss pikema ringi teeb ja millal lühema, saab küll graafikust vaadata, kuid paljude sõitjate arvates muudab selline korraldus bussisõidu ebamugavaks.     

«See graafik on nii kaootiline. Mingitel suvalistel aegadel buss alla ei sõida ja lihtsalt seisab kümme minutit Põllu peatuses,» kirjeldas Kvissentalis elav Külli Kikkas. «Linn on justkui vastu, et inimesed käiksid bussiga tööl.»   

Mureks koolilastele

Kõige rohkem mõjutab ebaühtlane graafik lastega peresid. «Eriti häirib see õhtuti, kui näiteks lapsed tulevad kinost või trennist – siis ei tea kunagi, kas nad saavad Põllu peatusest edasi või peavad jala tulema,» rääkis oma kogemustest Vahi küla elanik Kadri Luha.    

«Ilusate sügisilmadega on lust jalutada ja lehti korjata. Aga talvel? Mul on tütar mitu korda helistanud, et «emme, külm on, tule mulle autoga järele». Ma ei ela ju maakonnas, vaid Tartu linnas, aga laps peab kõndima pool tundi jala koju. See ei ole normaalne,» andis olukorrale hinnangu Kikkas.

«Esimese klassi lapsele on üldse raske seletada, et vot 11.45 ei sõida koju ja 12.15 sõidab. Ta tuleb koolist ja läheb bussi peale, mis peaks ta koju viima,» ütles Kikkas.

Kui linn on andnud loa ehitada elamurajoon, siis tuleks Kikkase arvates võtta ka vastutus töötada välja sealne infrastruktuur. «Teed on ehitatud, bussipeatused on, aga bussiliiklus on selline, et... Ma ei taha olla ainult autojuht oma lastele,» on Kikkas nördinud.

Linn ei pea vajalikuks

Sel teemal on Kikkas suhelnud korduvalt ka linnaga, kuid tulemusteta. «Mulle öeldi, et sinna käib nii vähe rahvast. Aga ma ei ole mitte iialgi läinud bussist üksinda maha ega üksinda bussi,» lausus ta. «Mind ärritabki kõige rohkem see, et keegi ei võta mingit vastutust.»

Linna liikluskorraldusteenistuse spetsialist Madis Oona, kes tegeleb ka bussiliikluse probleemidega, pidas sõitjate kriitikat põhjendamatuks.

«See buss ei käi nii nagu jumal juhatab. Seal on kindel perioodilisus,» ütles Oona. Tihedamalt sõidab buss tema sõnul siis, kui üldine sõiduvajadus on suurem ehk hommikul, pärastlõunal ja õhtul. Vahepeal on vajadus väiksem ja kilomeetrid ju maksavad.

Oona hinnangul tähendab üks pikem bussiring viit lisakilomeetrit ning seega suuremat kulu. Kehtiva liiniveolepingu järgi maksab linn GoBusile ühe kilomeetri eest 11 krooni ja 18 senti, uuest aastast aga hakkab maksma Sebele 25 krooni ja 41 senti.

«Mina ütlen küll, et see summa on väärt panna bussid nii sõitma ja praeguse seisuga linnal mingit plaani seda muuta küll ei ole,» oli Oona kindel ning lausus, et intervalli tagamiseks võib tekkida ka lisabussi vajadus.

Praegune sõidugraafik tugineb reisijate loendusele ja bussijuhtide küsitlusele. «Kõige suurem tagasiside ongi juhtidelt. Sinna alla käivad üksikud inimesed. Eks bussiga sõites tuleb ikka arvestada kellaaegadega. Buss ei lähe päris alati nii, nagu tahaks,» lausus Oona.