Vara vald arutas ühinemist

Vara vald Tartumaal. Foto: kaart.postimees.ee

Tänasel Vara vallavolikogu istungil otsustati moodustada töögrupp, mis tegeleb valdade liitumisega seotud kitsaskohtade ja teiste valdade kogemuse uurimisega.

Vara vallavolikogu esimees Tarmo Leini rääkis, et täna väga põhjalikke otsuseid ei langetatud. «Ajakava ei ole selline, et me näiteks 1. oktoober peaksime olema kellelegi käe ulatanud või tulema veel kosjaettepanekuga,» selgitas ta. «Aga me päris tõsiselt tahame olla valmis liitumiseks sellel tasandil, et kui on vaja otsuseid teha, siis on meil teadmised, millele tugineda ja mis peaksid lepingutes olema.»

Leini ütles, et Vara vald saab tegelikult endaga ilusti hakkama – puuduvad võlad ning koolid ja lasteaiad on renoveeritud – ning pole majanduslikku vajadust kellegagi liituda. «Aga kui näiteks riigi poolt või kellegi lobitööna üritatakse jõuga liita mingisuguse tekitatud punkti ümber, siis sellest tuleb ainult paksu pahandust,» tõdes ta. «Kui tundub, et riik oma plaanide järgi hakkab tegema lollusi, siis on targem lihtsalt eelnevalt kellegagi ära ühineda, et ei satuks kuskile äärmusesse.»

Täna arutas volikogu ka seda, kellega oleks targem ühineda – kas Peipsiääre kandiga, Luunja või hoopis Tartu suunal. «Tegelikult peaks olema kas üks suur Tartu vald või äärmisel juhul Põhja- ja Lõuna-Tartu vallad,» ütles Leini. Selliste nimetuste taha koondunud vallad hoiaksid tema sõnul ära vägikaikaveo, mis tekiks juhul, kui jääks alles mõni algupärane vallanimi nagu Alatskivi, Kallaste või Lähte.

Seda toetab Leini sõnul ka asjaolu, et kõikide valdade elanikud ajavad oma asjadest Tartu linnas ning see on nende jaoks keskus. Samas rääkis ta, et volikoguliikmete seas on ka inimesi, kelle arvates peaks näiteks Peipsiääre või mõni teine praegune ääremaa piirkond olema üks tervik. Mis lõpuks saab, selgub loodava töögrupi tegemiste tulemusena.

Kas teadsid?

* Omavalitsuste ühinemise või liitumisega peaks kaasnema omavalitsusüksuste haldus-suutlikkuse kasv ning paranema avalike teenuste kättesaadavus, kvaliteet ning omavalitsuste koostöövõime.

* Ühinemisel moodustunud omavalitsusüksusele makstakse elanike arvu järgi ühinemistoetust, mille suurus jääb vahemikku 150 000-400 000 eurot iga ühinenud omavalitsusüksuse kohta.

* Ühinemisjärgsetel aastatel omavalitsusele riigieelarvest eraldatav toetus ei vähene.

Allikas: siseministeerium