Sel kevadel olid Tartu puukooli esimesed kliendid kohal juba siis, kui maa oli veel külmunud. Nüüdki, kui maa on hommikuti juba valge, pole kirglikud aednikud veel labidat nurka visanud.
Noored kuused lähevad nii kingiks kui ka kloostrisse
8. oktoober 2010, 17:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmekuuse Taavi ema ja isa, Kadi ja Tanel Eilmann kõndisid eile ennelõunal Tartu puukoolis pikkade kuuseridade vahel. Pere ühiselt välja valitud paar harilikku kuuske hakkavad kasvama Tanel Eilmanni tädi metsas Külitsel.
«Tädi peab laupäeval 50. sünnipäeva ja soovib külalistelt puid kingiks, et need metsatukka istutada,» rääkis Tanel Eilmann. «Siis on hea paarikümne või viiekümne aasta pärast vaadata, kui suured puud on.»
Vana-Ihastes oma suvilas nii ilutaimi kui ka juurikaid kasvatav Lidia Simonova otsis viinamarja. «Käin siin juba mitu aastat, sest pärast tööd on mõnus aiatööd teha,» ütles ta. «Ma korraga palju ei osta, aga iga kord viin siit midagi uut kaasa. Suvilakoht on meil hea ja hea koht peab ka ilus olema.»
Kuuseheki tagasitulek
Eilmannid valisid kingitust kaua ja hoolega, Lidia Simonoval käis otsustamine kiiremini. «Muidugi leidsin, mida tahtsin,» naeris ta. «Ega ma siis asjata siia tule.»
Kohti, kus oktoobri alguses 50-aastaseks saanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tartu puukoolist pärit puud, põõsad ja püsikud kasvavad, on lugematu hulk, sest poolesaja aastaga on puukool müünud üle 100 miljoni istiku.
Praegu läheb aastas kaubaks 70 000 kuni 100 000 kodumaist dekoratiivistikut ja väikest metsapuud, näiteks kuuske ja kaske. «Meie müüdud miljonid tulevadki suuresti metsataimedest,» märkis RMK Tartu puukooli juhataja Andres Tuvi.
Tänavu olid menukamad õunapuud ja hekitaimed, üllatuslikult tegi ilma jälle okaspuuhekk. «Väga palju sooviti lihtsat kuusehekki, ka elupuuhekki tahtsid paljud,» rääkis Andres Tuvi.
Roosidki läksid nagu kõpsti, sest külm talv oli peenraid neist kõvasti hõredamaks rookinud.
Hästi lähevad kaubaks ka ebatsuugad, rahvasuus hõbekuuseks kutsutavad torkavad kuused ja seedermännid. Lehtpuudest on nõutavad pärnade perekond, kased, hobukastanid ja ka õunapuu dekoratiivsordid.
Kõige rohkem käib puukoolis oma koduaeda ilusa, vajaliku või huvitava taime otsijaid, edasimüüjate ja interneti kaudu jõuab kaup nüüd ka pealinna.
Silma rõõmustavat vajalikku kraami käivad siit soetamas ka haljastusfirmad. Vallad ja linnad, varasemad suured kliendid, soovisid tänavu puid ja põõsaid tagasihoidlikult, sest omavalitsuste rahakott on kõvasti õhem.
Muide, ligi 70 protsenti ülikoolilinna vanemast kõrghaljastusest pärineb Tartu puukoolist. Näiteks 1960. aastatel läksid sealt puud Ropkasse lihakombinaadi naabrusse, veidi hiljem tehti roheliseks Annelinn ja 1982. aastal istutati Toomemäele võimsad kuuemeetrised pärnad.
Suvilasse ja kloostrisse
Noori puid on läinud ja läheb nüüdki Eestist kaugemale. Näiteks 1960. aastate teisel poolel viidi Tartu puukoolist küllaltki suurt kasvu istutusmaterjali Pihkvasse, Novgorodi ja Leningradi oblastisse.
Viis-kuus aastat tagasi ostis Peterburi haljastusfirma kaks rekkatäit võimsaid musti ja torkavaid kuuski, mis läksid toonase Venemaa presidendi Vladimir Putini suvilasse. «Autojuhid suvila täpset asukohta öelda ei tohtinud,» rääkis Andres Tuvi. «Aga nii palju nad ütlesid, et see jääb Peterburist Eesti poole mere äärde.»
Puukooli püsikunde on Petseri klooster, mille munkadele meeldivad hõbekuused ja roosid.
Tartu puukool võtab enda alla 31,15 hektarit, millel kasvab üle 450 puu- ja põõsaliigi ning sordi. Peagi saab puukool endale suure mehaanilise labida. Sellega on kerge välja kaevata kuni 90-sentimeetrise läbimõõduga mullapalliga puid. Praegu on selline rasket tööd tegev labidas vaid Jõgevamaal Karukäpa puukoolis.