Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Naastrehvid jõudsid liiklusesse keelatud ajal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Risto Mets
Copy
Naastrehv.
Naastrehv. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees.

Ehk ajab autojuhte segadusse see, et varasemalt võis naeltega talverehve autode velgedel kasutama hakata oktoobri algusest. Tänavu aga alates 15. oktoobrist.


Linnade liikluspildis ning maanteedel kostab juba terve nädala siit-sealt tuttavat naastrehvide krabinat. Teede seisukorrale see mõistagi head ei tee.

«Inimesed võiksid ehk veidi julgemad olla. Ja kui tekib libedus, tuleks võtta lihtsalt tempot maha,» sõnas Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektor Tiit Metsvahi. Tema sõnul prognoosib ilmajaam juba ka miinuskraade ning juhtide hirm libeduse ees on mõistetav, ent paari jaheda sügisilma järel tuleb meil tihti poolteist kuud plusskraade.

Metsvahi hinnangul peaks peamiselt linnas sõitvatel inimestel piisama turvaliseks sõiduks ka lamellrehvidest. «Väikestel külavaheteedel on naastrehv omal kohal.»

Tartu teedeteenistuse juhataja Rein-Matti Laarmaa tunnistas, et naastrehvide varajane kasutamine ei tee teede haldajale sugugi rõõmu. Tema sõnul tõestavad tehtud uuringud, et naastrehvide lubamine talveperioodil kulutab sõiduradadel asfalti umbes ühe sentimeetri jagu aastas. Kui aga arvestada, et teede kulumiskihi paksus piirdub enamasti nelja-viie sentimeetriga, tuleks teoreetiliselt iga nelja-viie aasta tagant vahetada välja ka kogu teekate.

«Mina ise sõidan lamellrehvidega,» märkis Laarmaa ning lisas, et naastrehvidel on tõesti mõtet vaid maal külavaheteedel.

Märksõnad

Tagasi üles