Eesti suurim joogitootja A. Le Coq on selle aasta esimese üheksa kuuga kasvatanud eksporti 44 protsenti ning kavatseb tänu siidrile igal järgmisel aastal suurendada ligi poole võrra välismaale müüki.
A. Le Coq püüab välisriike siidriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siidrile on välismaal palju rohkem ruumi kui õllele,» põhjendas A. Le Coqi juht Tarmo Noop, miks Eestis end pigem õlletootjaks pidav firma välismaal siidri esiplaanile seab. «Õlu on iga riigi rahvuslik uhkus ja selle vastu ei saa, aga siidri puhul ei ole inimesed niivõrd kinni päritolus kui brändis ja maitses,» selgitas ta.
Portfellist lillevaasini
Selle aastaga on A. Le Coq seni välismaale müünud 89 miljoni krooni eest õlut ja siidrit, need on jõudnud paarikümnesse Euroopa riiki, aga ka näiteks Aafrikasse.
A. Le Coqi ekspordijuht Ranno Treial möönis, et kõige lõbusamad välismaale müügi kogemused ongi seotud just Aafrika riikidega. Näiteks Ghanas on A. Le Coq Premiumi purgid ja kohverkastid tõeline moehitt. «Inimesed teevad seal plekkpurkidest lillevaase ning õllekohvrist portfelle ja käekotte, millega nad tänaval ringi käivad,» pajatas Treial.
Eksporti hakkas A. Le Coq tõsisemalt tähtsustama Noobi jutu järgi alles aasta tagasi. «Mõnes mõttes oli see majanduslanguse teene, sest tarbimise langus siseturul sundis meid otsima lisavõimalusi välismaalt,» rääkis ta.
Praegu jõuab A. Le Coqi jooke kõige rohkem Leetu, järgnevad Taani ja Soome. Selle ja järgmise aasta sihiks on Noobi selgitusel Skandinaavias, Inglismaal ja Saksamaal siidriga korralikult kanda kinnitada ning kasvatada igal aastal eksporti saja miljoni krooni võrra. «Müüa aastas 200–300 miljoni krooni eest jooke välisturgudele on reaalne siht,» ütles miljardilise aastakäibega A. Le Coqi juht Noop.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ekspordiakadeemia konsultant Juhan Bernadt hindas A. Le Coqi saavutust ekspordi kasvatamisel märkimisväärseks. «Eesti, eriti Lõuna-Eesti mastaabis väga hea tulemus,» nentis Bernadt ja lisas, et Eestis on suur firma juba see, mille käive on aastas 50–60 miljonit, rääkimata sellest, kui üks firma üksnes ekspordib üle 100 miljoni krooni eest.
Kui tahta Tartus valmistatud õlut või siidrit välismaal üles otsida, tasuks Noobi soovitusel vaadata A. Le Coqi, Fizzi ja Viru õlu nimetusi. Näiteks Viru õlu, mida Tartu Postimees nägi müügis Iirimaal ja mida
A. Le Coqi töötaja hiljuti Šveitsis silmas, maksis sealmail kohalikust õllest poole rohkem.
«Eks importõlle hinnad ongi teised,» nentis Noop, kelle jutu järgi on eksport üldse olnud väga kasumlik äri joogitootjale. «Sama koguse pealt teenime välismaal rohkem kui Eestis,» lisas ta.
Piibeleht ja Vestmann
Noop rõhutas, et kuigi firma on hakanud rohkem jooke välismaale müüma, on esmatähtsaks jätkuvalt Eesti ostja.
Konkurent Sakuga käib A. Le Coqil endiselt Piibelehe-Vestmanni kemplemine: kord on üks õlleturu liider, siis teine. Kui juurde võtta ka kõik muud joogid alates siidrist ja lõpetades spordijookidega, on A. Le Coq siiski Eesti joogituru kindel liider.
Ka Saku õlletehase eksporditulemused on müügijuhi Margus Kasteini kinnitusel rõõmustavad. «Umbes poole võrra on eksport kasvanud,» nentis ta. Mis see aga rahas teeb, ei saa Kastein täpsustada, kuna seda infot annab Saku omanikfirma Carlsberg.
A. Le Coq
• Soome firmale Olvi OYJ kuuluv A. Le Coq toodab aastas 120 milj. liitrit jooke.
• Firma miljardilisest aastakäibest moodustab praegu kümnendiku eksport.