Tartus on pagulastele tööd, aga pole kodu

Järjekordsed põgenikud Itaalia rannikul. Foto: Reuters/ScanPix

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et Tartu linnal ei ole võimalik pagulasi vastu võtta, sest ei ole vabu sotsiaaleluruume, kuhu võiks paigutada kedagi, kes liigituksid pagulaste mõiste alla. «Meil ei ole seda vaba ressurssi,» tõdes ta.

Tartu linnavalitsus moodustas pühade eel töörühma, et hinnata, kui palju pagulasi suudaks Tartu vastu võtta, kui Eesti valitsus neid siia suunama hakkab. Euroopa valitsusjuhid leppisid eelmisel nädalal kokku, et kohustuslikke pagulaskvoote riikidele ei tule.

«On olnud ainult üks koosolek,» ütles töörühma juht abilinnapea Artjom Suvorov. «Teine koosolek tuleb siis, kui on teada, mis hakkab juhtuma Euroopa Liidus, palju Eesti on valmis pagulasi vastu võtma ja palju neid suunatakse Lõuna-Eestisse ja Tartu piirkonda. Enne seda meil ei ole infot. Niisama koos käia ei ole mõtet.»

Suvorov ütles, et pagulaste vastuvõtu võimekuse hindamiseks on mitu kriteeriumi. Esiteks eluruumid, aga nagu ka linnapea nimetas, vabu sotsiaalkortereid ei ole. Sotsiaalkortereid on vajaka tartlastelegi.

Teine kriteerium on suutlikkus pakkuda õpet ja ümberõpet. Suvorov sõnas, et Tartu kutsehariduskeskus suudaks koolitada, aga arvu ei osata nimetada.

Kolmas kriteerium, mis abilinnapea välja tõi, on töökohad. Suvorovi sõnul oleks Tartumaal tööd leida umbes poolesajale inimesele, pakkuda oleks lihttöid, ka ametikohti metallitööstuses.

«Meie seisukoha järgi on integratsiooni põhiosaks  see, et inimene õpiks ja teeks ümberõpet riigikeeles, meie ülesanne on panna teda eesti keelt õppima,» ütles Suvorov. «Keeleoskus näitab, et inimesel on soovi jääda Tartusse, et Tartu ei ole tema jaoks bussipeatus Skandinaaviasse. See näitab, et tal on tõsi taga ja ta soovib siia jääda.»

«Numbritega ei taha spekuleerida, ükskõik, mis numbri ma välja tooksin, oleks see laest võetud,» lisas Suvorov.