Kirjanik tuli sahtlist välja kui kunstnik

Kirjanik Jan Kaus on oma graafikas kasutanud kirjamärke, millest on Voronja galerii näitusele «Comeback» mõeldes välja kasvanud kaks skulptuuri.

FOTO: Margus Ansu

Voronja galerii teise hooaja alguseks avanes laupäeval kunstnike, kunstikorraldajate ja -sõprade osalusel näitus «Comeback», kuhu kuraator Mari Kartau on kutsunud osalema nn kadunud kunstnikud.

Näituse kuraator Mari Kartau korraldas nn kadunud kunstnike hulgas mängusotsioloogilise küsitluse, mille kokkuvõtetest osa pani ta Voronja galerii välisseintele.

FOTO: Margus Ansu

Kadunud kunstnike hulka arvas ta need loojad, keda pole ammu kunstiväljal tegutsemas näha olnud ja kes töötavad mõnel teisel elualal. Teiste hulgas on kuraatori kutset võtnud kuulda kirjanik Jan Kaus, kes 1990. aastatel osales rühma- ja isikunäitustel.

Kuue looja kunst

Mari Kartau sõnul on kümneid selliseid inimesi, kelle eemaldumine kunsti juurest on tõeline kaotus meie kaasaegsele kunstile. Voronja galerii sai võimaluse tutvustada neist kuue tuttuusi teoseid.

Ühes galeriitoas on Jan Kausi litokividega trükitud graafikat, millesse on valitud surematuse või surma teemaliste klassikaliste kirjandusteoste fragmente, galerii tagaaias ootab aga vaatajaid kaks skulptuuri.

Need on välja kasvanud Kausi graafikas kasutatud kirjamärkidest, valminud tema jooniste järgi kohapeal lauavirna sorteerimisel kätte hakanud puidust ning jäävad aeda oma loomuliku lagunemiseni. «Idee on tuletada meelde, et loodus võtab kõik kord tagasi,» ütles Jan Kaus.

Ta lisas, et võimalik on teisedki tõlgendused. Nii näiteks on autor skulptuurile, mis kujutab laudadest kokku löödud röögatut keeldu «Ei!», pannud nimeks «Piir», mida võib ju ka piirilähedast asukohta arvestades käsitleda poliitiliselt. «Mina ei võta seda nii,» kommenteeris ta. «See on irooniline metafüüsika – inimene astub loodusele vastu oma tahtega, aga jumalad ajavad asju omasoodu edasi.»

Mis saab Jan Kausist kui kunstnikust edasi? Ta ütles, et vastukajast oleneb, kas ta läheb sahtlisse tagasi ehk siis joonistab kodus mappidesse. Igatahes on ta saanud juba kutse näidata Varnjas välja pandud graafilisi lehti ühel oktoobris avataval näitusel.

«Comebacki» väljapanekus on ainuke tartlane Marianne Männi. Sajandi algusaastatel osales ta Nongrata ja samuti Rubensi rühma näitustel ning tegevuskunstiüritustel Eestis ja raja taga.

Kuraatori sõnul muutub Männi slaididega installatsioonis sügavalt isiklik - õudused, mida peab läbi elama puuetega lapse ema praeguses Eestis - märgiliseks, sest adekvaatse riigipoolse abi puudumine ja inimeste suhtumine nõrgematesse, teistsugustesse, muudab võimatuks kunstniku ja kõigi teiste samas olukorras olevate inimeste täisväärtusliku elu.

Jan Kausi ja Marianne Männi teoste kõrval on väljapanekus esindatud kuraatori ja kriitiku Hanno Soansi, kujundusgraafik Piia Ruberi, disainiettevõtja Priit Joala ning graafilise disaineri ja muusiku Tarvo Kaspar Toome kunstiloomingut.

Galerii teine hooaeg

Voronja galerii esimese hooaja sisustajaks kutsusid galerii omanikud Raul Oreškin ja Kaili Kask mullu Kiwa, kes kureeris menuka väljapaneku «Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki».

Näitust «Comeback» saab Voronja galeriis ja aias (Kesk 22, Varnja, Tartumaa) vaadata 13. septembrini kolmapäevast pühapäevani kell 12-18.

Tagasi üles