Tartu neiud asuvad õppima Araabia Ühendemiraatides

Mari-Ann Lepp (vasakul) ja Katrin Kaurov (paremal) usuvad, et ainult heade hinnetega ülikoolis silma ei paista, vaid tuleb otsida võimalusi, kuidas ennast pidevalt arendada. Foto: Margus Ansu / Postimees

Eesti kõrgkoolides käib praegu avalduste vastuvõtt. Miina Härma gümnaasiumi kahel tänavusel lõpetanul, Mari-Ann Lepal ja Katrin Kaurovil, on kinnitus ülikooli sissesaamisest juba käes. Nad ei lähe siiski mõnda Eesti õppeasutusse, vaid New Yorgi ülikooli filiaali Abu Dhabis.

Nii Mari-Ann Lepp (19) kui ka Katrin Kaurov (19) teadsid juba gümnaasiumi alguses, et kui minna ülikooli, siis kindlasti välismaale, kuna mõlemad neiud on noorest east hoolimata palju reisinud ning tutvunud teiste riikide ja kultuuridega.

«Ma ei ütle seda, et Tartu ülikool mulle ei sobi, aga inimestel on lihtsalt erinevad eesmärgid. Minul on reisimispisik ja see sunnib ka välismaale minema,» rääkis Kaurov.

Tihe konkurents

New Yorgi ülikooli (NYU) filiaali Araabia Ühendemiraatides võetakse igal aastal vastu umbes kolm protsenti kandideerijatest. Peale Abu Dhabi on ülikoolil akadeemiline keskus ka näiteks Shanghais ning veel üheteistkümnes linnas nii Euroopas, Aafrikas, Aasias kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. NYU pakub nelja õppeaasta jooksul võimalust õppida kaks semestrit ka mõnes teises filiaalis.

Katrin Kaurov valis pärast 10. klassi IB Diploma õppe, rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis valmistab gümnasiste ette ka välisülikoolides õppimiseks. Peale Abu Dhabi tuli neiule positiivne vastus ka New Yorgi ülikoolilinnakust ja ühest Hongkongi kõrgkoolist. Lepp sai samuti ühte USA ülikooli sisse, kuid seal ei pakutud finantsabi nagu Abu Dhabi filiaalis.

«Alguses mõtlesin, et Abu Dhabi ei tundu päris minu koht olema ja seal on nii suur konkurents, et vaevalt mul on lootust sisse saada,» meenutas Lepp. Kuna paar tema koolikaaslast olid eelmisel aastal samasse ülikooli kandideerinud, mõtles ta siiski proovida. «See tundus huvitav paik ja mõtlesin, miks mitte õppida sellises kohas, kuhu enam ei pruugi sattuda,» arvas ta.

Pikk protsess

Kaurov soovib ülikoolis teha topeltkraadi: kirjanduses ja loovkirjutamises ning filmi ja meedia alal. Lepp aga tahab keskenduda globaalprobleemide uurimisele.

Mõlemad tütarlapsed hakkasid välisülikoolidesse avaldusi saatma mullu sügisel. Kaurovi sõnul oli eelmise aasta sügis väga tihe: septembris tuli teha inglise keele test ja samuti palju pabereid täita ning esseesid kirjutada. «Iga lause, mille kirja panin, oli ülioluline ja põhjalikult läbi mõeldud. See ei käi nii, et panen midagi kirja, et ruumi täita,» lisas Lepp.

Kahe essee põhjal kutsuti üliõpilaskandidaadid Abu Dhabisse. Seal tuli esitada veel kirjatükke ja vestelda vastuvõtukomisjoniga. «Kaks intervjuud oli kohapeal. Üks oli eriala professoriga. Nii tehti kindlaks, kas soovitud eriala mulle sobib. Teine oli üldises vastuvõtukomisjonis, mis tegeles rohkem administratiivse poolega,» rääkis Kaurov. Tutvuda sai ka ülikoolilinnakuga ning sealsete vaba aja veetmise võimalustega.

Õpilane kui tervik

Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul sai mullu samuti üks MHG lõpetaja sisse NYU filiaali Abu Dhabis ning alustab seal tänavu ka õpinguid. Tannberg rääkis, et peale Ühendemiraatide plaanivad tänavused lõpetanud minna ka näiteks Saksmaale ja Ühendkuningriikidesse. 

Sellel aastal lõpetas MHG üle üheksakümne õpilase, kellest üheksa õppis rahvusvahelisel õppekaval. MHG IB Diploma koordinaator Mai Mikkelsaar ütles, et kogu lennust läheb neilt iga aasta kümmekond lõpetanut välismaale õppima ja seda nii IB Diploma kui ka eestikeelselt õppekavalt. 

Mikkelsaar rääkis, et Eesti õppekaval õppides on New Yorgi ülikooli Abu Dhabi filiaali raske sisse saada, kuna siinne hindamissüsteem ja õpikvaliteet on neile tundmatu. IB Diplomal on seevastu aga tunnustatud kvaliteet ja teatakse, millega tegemist. 

Kuigi Lepp lõpetas gümnaasiumi hõbemedaliga ja Kaurovi õpitulemusi tunnustati IB Diploma medaliga, valiti nad NYU Abu Dhabi filiaali välja enne, kui nende lõpueksamite tulemused olid teada.

Otsustavaks said esseed ja vestlused. Nende põhjal tehti kindlaks, kuivõrd lai on noorte maailmapilt. «Sellest, et ma olen koolis tubli ja viieline, ainult ei piisa, vaid peab olema meeletu pagas kooliväliseid tegevusi, et näidata mitmekülgsust,» rääkis Mikkelsaar. Koordinaator lisas, et USA ülikoolisüsteemis vaadatakse rohkem õpilast kui tervikut, mitte niivõrd tema akadeemilist sooritust.

Usk iseendasse

Katrin Kaurov on otsustanud ülikooli minna alles aasta pärast, kuna plaanib töötada ning maailmas veel ringi reisida. Mari-Ann Lepal on lennupiletid Ühendemiraatidesse juba olemas.

«Ma arvan, et ükskõik millisest tavalisest Eesti koolist on võimalik maailma ülikoolidesse sisse saada. IB Diploma valmistab küll paremini ette, aga enda näitel võin öelda, et kui tahta, siis kuidagi ikka saab,» rääkis Lepp.

Katrin Kaurov ütles innustuseks teistele noortele, et muidugi hinded loevad ka, kuid eelkõige viib edasi positiivne suhtumine ja usk iseendasse. «Head hinded on see, mis võib olla paljudel, ja see pole ülikooli mõistes mitte midagi erilist, vaid lihtsalt standard, mida tuleks täita,» ütles ta. Lepp lisas, et ainult tuupimisest abi pole, kuna sellega ülikoolis silma ei paista, vaid tuleb otsida kogemusi ja ennast proovile panna.

Lepp on saanud juba 300-leheküljelise filosoofilise raamatu, mille põhjal tuleb ülikooli jõudes kohe vestlusring. «Seal on klassis enamasti alla kümne õpilase, seega pole võimalust, et ma mõnel päeval ei õpi ja loodan, et mind ei küsita,» rääkis neiu. 

Tema sõnul võib Ühendemiraatides õppimine ja kõik võimalused, näiteks semestri veetmine Buenos Aireses või Sydneys, tunduda nagu unistuste täitumine, kuid see pole lõbutsemine, vaid kõigega käib kaasas väga palju tööd, kuna igaks loenguks ja seminariks on vaja põhjalikult ette valmistada.