Ülikool vahetab õppeprorektorit

Viimaseid nädalaid TÜ raamatukogu direktori ametit pidava Martin Halliku mõte oli panna raamatukogu lugemiskohvikusse mõttepausi tegemiseks punased malelauad. Prorektoriametis soovib ta samuti jääda raamatukogu tegevuses kaasa rääkima. Foto: Margus Ansu

Tänavu aprilli viimasel päeval valis Tartu Ülikooli nõukogu Martin Halliku teiseks ametiajaks TÜ raamatukogu direktoriks. Nüüd, pool aastat hiljem vahetab Hallik senise kabineti raamatukogus ülikooli peahoone vastu.

Ettepanek asuda õppeprorektori kohale tuli Halliku sõnul ülikooli rektorilt Alar Kariselt juba mõni aeg tagasi. Millal täpselt, ei öelnud Karis ega Hallik. Raamatukogus otste kokku tõmbamine ja uue ametiga enda kurssi viimine võtavad omajagu aega, märkis Hallik.

Uus ametikoht nõuab Hallikult juba ette suuri tegusid. Karis ootab veel selle aastanumbri sees uuelt prorektorilt järgmiste aastate vastuvõtu põhimõtete ettevalmistamist. Ülikoolil on nimelt plaan muuta vastuvõtutingimusi viisil, mis tooks tagasi sisseastumiseksamid ning aitaksid ülikooli pürgijate seast just helgemad pead välja selgitada.

Noorteadlased tööle

Õppeprorektorina peab Hallik tarvilikuks rinda pista doktorantide palgatöö teemaga. «Praeguse seisuga on 35 protsenti meie doktorantidest seotud õppe- ja teadustööga, aga see number võiks olla oluliselt suurem,» sedastas ta.

Koolivälise kaheksast viieni palgatöö kõrvalt doktoritöö kirjutamise keerulise kadalipu on Hallik omal nahal järele proovinud. Uus õppeprorektor näeb, et palju lihtsam oleks, kui palgatööd saaks teha ülikooli juures ning see seonduks ka valmiva teadustööga.

Õppeprorektorina soovib Hallik parandada õppekirjanduse kättesaadavust. Praegu on tihti olukord, kus kursusel osalevast sadakonnast üliõpilasest on vajalikud õpikud kättesaadavad vaid umbes pooltele.

«Püüan töötada selle nimel, et kõik üliõpilased, kes on ainele registreerunud, saaksid õppematerjalid kätte ja vabalt kasutada,» lubas Hallik.

Kuigi raamatukogu pole õppeprorektori vastutusalas, sõnas Martin Hallik, et TÜ raamatukogu remondi juures jääb ta siiski kaasa rääkima. «See on niivõrd suur asi, mille sees ma olen olnud, et tunnen moraalset kohustust anda oma panus ka tulevikus,» ütles ta.

Samas ei astu Hallik direktorikohalt tagasi vaid tema tööleping selles ametis peatub kuni õppeprorektori ametiaja lõpuni aastal 2012. Seega pole välistatud ametisse naasmine.

Rektor Karis iseloomustas õppeprorektori ametit kui ülikoolis üht keerulisimat, kus on nii helgemaid hetki kui tagasilööke. Lahkuva prorektori Biru-te Klaasi ametiaja säravaimaks ettevõtmiseks peab Karis tema jõulist tegevust eesti keele ja kultuuri arendamisel.

Isiklikud põhjused

Birute Klaas on olnud ametis peaaegu viis aastat ning kuulus ka eelmise rektoraadi koosseisu. Nüüd jätkab ta eesti keele (võõrkeelena) professorina.

Klaas lahkus prorektorikohalt põhjustel, mida rektor  ei pidanud kohaseks kommenteerida. Küsimusele, kas Klaasi lahkumise põhjused võivad olla seotud tema tööülesannetega toime tulemisega, ei soostunud Karis vastama.

Klaas tõi õppeprorektori ametist lahkumisel välja isiklikud põhjused. Tervisemured Klaasi tema enda sõnul ei vaeva.

Kas lahkumise põhjuseid tuleks otsida hoopis asjaolust, et viimasel ajal pole Birute Klaasi saatjaks erinevatel üritustel olnud mitte abikaasa Riivo Klaas, vaid Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang? Küsimusele, kas õppeprorektorit valdas kartus, et isiklikud suhted dekaaniga võiksid hakata segama igapäevast tööd, ei soostunud Birute Klaas eile vastama.

Martin Hallik

• Sündis 1975. a Pärnus.

• Lõpetas Tartu Ülikooli cum laude ajaloo erialal 1997. a ning kaitses samal erialal cum laude magistrikraadi.

• 2001. a kaitses doktorikraadi.

• 2000–2004 oli filosoofiateaduskonna õppeprodekaan.

• 2005. a on töötanud TÜ raamatukogu direktorina.