Võnnu kiriku kõrval meenutab sajanditaguseid kangelaslikke ja traagilisi aegu Vabadussõja mälestussammas, mis aga looduse meelevallas tasapisi sammaldus. Nurgapostid olid osaliselt maa sisse vajunud, nii et ümbritsevad jämedad ketid ulatusid vastu maad. Kümmekond kaitseliitlast ja neid assisteerinud koer Julius tegid laupäeval ja täna kooskõlastatult muinsuskaitseametiga kõik korda.
Võnnu võtab võidupüha vastu puhta mälestussambaga
Võnnu kuulub kaitseliidu Tartu maleva esimese malevkonna haldusalasse. Malevkonna pealik on Kristjan Bachmann, kelle sõnul on tema malevkond Vabadusristi Vendade malevkonna õigusjärglane. «Seega peame rõhutatult enda moraalseks kohustuseks austada ja hoida meie esiisadele püstitatud mälestusmärke,» lisas ta.
Mõtte võtta ette Võnnu mälestussammas andis Rein Aviste. «Andsin malevkonna pealikuna korralduse: «Teeme ära!»,» ütles Bachmann.
Puhastustegevuses eile ja täna olid kasutusel survepesur, harjad ja roheline seep. Ka kuju jalam sai korda, piirdeaia nurgapostid maast välja võetud ja betoonpatjade peale kinni valatud. «Pingutasime keti, lihvisime puhtaks ja värvisime mustaks,» ütles esimese malevkonna pealik.
Esimene malevkond tahab samalaadset tööd teha ka teiste korrastamist vajavate Vabadussõja mälestussammastega. Oma abi andsid seekord OÜ Sahkar TT, Akzo Nobel Baltics AS ja Värvikeskuste Grupp OÜ.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel kavandas mälestussamba Võnnu kiriku kõrvale Aleksander Eller ja kivitöö tegi August Levold. Sammas avati 1934, kuid lõhuti 1945 ja osad kanti laiali. Mälestussammas taasavati 1. septembril 1990.
Nendest kaitseliitlastest, kes eile ja laupäeval tegid Võnnus tööd, võib mõnda kohata maakaitsepäeval Tartu kesklinnas 23. juunil ehk võidupühal. Üritused algavad kell 13, võimalik on tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega.
Maakaitsepäeva tipp on kell 15.30, kui raeplatsil algab paraadrivistus. Umbes kell 16.15 saabub võidutuli, mis jagatakse Tartumaa omavalitsustele.