/nginx/o/2010/10/05/444205t1hc956.jpg)
Tartumaa omavalitsuste võimekuses laiutavad Eesti suurimad käärid: maakonnakeskus Tartu mahub Eesti võimekaimate omavalitsuste hulka, Peipsi-äärsed vallad on aga jätkuvalt tabeli lõpus.
Tartumaa võimekus kõigub seinast seina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartumaal on vahed Eesti suurimad, aga mingit tragöödiat sellest pole, sest moodne Tartu ja traditsiooniline Peipsi-ala ongi väga erinevad piirkonnad,» ütles siseministeeriumi tellimusel omavalitsuste võimekuse uuringu korraldanud firma Geomedia analüütik Veiko Sepp.
Loogiline erinevus
Ka Tartu maavanem Esta Tamm oli seda meelt, et suured lõhed Tartumaa omavalitsuste võimekuses on mõistetavad.
«Erinevused ei ole meeldivad, aga need on loogilised, sest 100 elanikuga Piirissaar ei saa 100 000 elanikuga Tartu linna vastu,» ütles maavanem.
Tartu linn on võimekuse poolest maakonnas esimene, kogu Eesti võrdluses kaheksas Harjumaa omavalitsuste järel. «Kui rääkida tasakaalustatud regionaalarengust, siis ei saa Tartu 8. kohaga rahul olla,» nentis Tartu abilinnapea Karin Jaanson.
«Aga paratamatult on Eesti elu koondunud praegu pealinna piirkonda ja kas või palgavahedest juba saab võimekuse erinevus alguse,» rääkis Jaanson.
Viimased, kuid rahul
Aastaid võimekuse poolest Eestis viimaste hulka jäänud Piirissaare vallavanem Maria Korotkova ütles, et Piirissaart ei tasu suurte omavalitsustega võrrelda, sest väikesaare elu on sedavõrd teistsugune.
«Meil on pensionäride saar ja me oleme siin õnnelikud ning eluga rahul. Mingi võrdlustabel meid ei mõjuta,» rääkis Korotkova, et Piirissaare elul pole tegelikult viga midagi.
Analüütik Veiko Sepp tuletas ka meelde, et uuringu aluseks on üksnes statistika, kuid Peipsi-äärses piirkonnas on arvatavasti varimajandust rohkem kui mujal – kala, sibulad ja muu kraam käivad käest kätte, mitte ei jõua statistikasse.
«Nii et tegelik elu on seal arvatavasti jõukam, kui see statistikas peegeldub,» rääkis Sepp.
Geomedia hindas 226 omavalitsuse võimekust 28 näitaja alusel, võttes muu hulgas arvesse elanike arvu, palka, töötust, omavalitsuste eelarvet ja võlakoormat.