Turusillalt hoolduse käigus maha võetud sajad tabalukud, mis pulmapäeval lukustati sümboliseerima armastuse kestmist, panid skulptuuritudengid otsima silda säästvat lukustuskohta.
Tudengid otsivad armutabadele kohta
6. oktoober 2010, 08:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuritudengid said septembris ülesande pakkuda skulptuurilahendust tabalukuprobleemile, mis teeb linnaametnikele peavalu, sest roostetama tikkuvad tabad nakatavad roostega ka sillakonstruktsioone.
Tartu linnavarade osakonna töötaja Marje Kibal kinnitas, et Turusilla mullusel hooldusel demonteeritud tabalukke täis võrepaneelid on kindlalt varju all osakonna laos. Armulukud on kõik alles.
Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna juhataja Mati Karmin ütles, et tudengeile antud ülesanne oli nende vastus abilinnapea Jüri Sasi mullu õhku visatud aprillinaljale, mille kohaselt Karmin kutsunud kõiki lukuomanikke ja teisi linlasi sillale lukkude tulevikku arutama. Aga see oli nali.
Nüüd läks asi tõsisemaks, seda enam, et linnakunstnik Tiit Kaunissaare kinnitusel võiks tabalukkude kinnitamiseks mõeldud konstruktsioon Turusilla juurde Ülejõe poolsele kaldale paika saada kaldakindlustuse korrastamise käigus.
Kaldale rajatav kujund peaks silda lukukoormast säästma, samas ei oleks see liiga kaugel, et jalutada sillale võtit jõkke heitma.
Karmin rääkis reedel, et tudengitele oli jäetud mõttelennuks palju vabadust, sest määratlemata oli nii koht, kuhu see abiellujate kaasabil üha täienev teos võiks kerkida, kui ka selle piirmaksumus.
Tudengite valmistatud kavandeid tutvustades ja analüüsides leidis Karmin, et ükski neist ei ole küps linnaruumi astuma, ka seni parimatena välja nopitud vajaksid hoolsalt läbitöötamist.
Üks põhiküsimusi on tema sõnul see, kuidas kasutada ära sealseid tabalukke või siis lukke täis paneele. Nendel on juba oma lugu ja väärtus. Pealegi, nagu märkis kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna juhataja abi Laila Talunik, võiks see aidata uut lukustamiskohta omaks võtta. See poleks sündides tühi ja steriilne.
Karmin märkis, et linnakunstnik Kaunissaare on senistest kavanditest oma kuus lemmikut välja valinud, aga lõpliku vormi saamiseks kulub veel tööd ja aega.
Ta leidis, et tore oleks kuulda selle teema arutamisel ka linlaste häält. Tema enda eelistus oleks kasutada võimalikult palju ära sealseid võresid.