Triin Anette Kaasik: nüüdsest töötusest tööandja pilgu läbi

Triin Anette Kaasik.

FOTO: Margus Ansu/ Postimees

Järjest enam saame märguandeid, et suurem kriis majanduses on möödas ning majandussurutis hakkab aeglaselt taanduma. Ajalugu on näidanud, et tootlikkus on majanduskasvu ja konkurentsivõime põhitegur.  Tootlikkuse kasv on peamine tee toodangu omahinna alandamiseks ning sellest tulenevalt oluline tegur konkurentsivõitluses ja ekspordi suurendamises.
 


Majandussurutisest tingitud nõudluse vähenemise tõttu pidid paljud ettevõtted oma tööprotsessi muutma ning seejuures tööjõu hulka vähendama. Suurenes tööviljakus, nii et sama töömaht saadi vähema arvu inimestega. Tootlikkuse kasvu eesmärki täidavad ka investeeringud uutesse, inimtööjõudu asendavatesse tehnoloogiatesse.

Tootlikkuse mõjutajad

Majandusteadlased on tootlikkuse mõjurid jaganud kolme suuremasse rühma: esiteks tööjõu keskmine kvaliteet, teiseks kapitali ja tööjõu suhe ning kolmandaks tööjõu, kapitali ja muude sisendite kasutamise efektiivsus.

Tööjõu kvaliteet sõltub peamiselt haridusest ja väljaõppest. Paremini haritud ja parema väljaõppega töötajad suudavad toota rohkem kui vähem haritud ning ebapiisava väljaõppega kolleegid. Kui töö tootlikkus aga suureneb, siis kasvavad ka palgad. Samuti on mitmed uuringud tõestanud, et mida haritum töötaja, seda suurema panuse ta annab ning seda parem partner on ta ka tööandjale.

Kapitali ja tööjõu suhe kätkeb endas peamiselt töökorralduse täiustamist ning töötajate motiveerimist tööaktiivsuse suurendamiseks.

Sisendite kasutamise efektiivsus ehk kulude kokkuhoid on peamine, millega Eesti ettevõtted on viimastel aastatel tegelnud. Masu ilmselge positiivne mõju avaldub kasvuaastatel kontrolli alt väljunud kulude optimeerimises.

Tööjõu kvaliteet

Paraku on tihtipeale probleemiks, kuidas leida muutunud keskkonda pädevaid töötajaid. Tavapäraselt koolitatakse töötajaid senisest keerulisemaid operatsioone tegema, et pakkuda turule midagi uut ja täiuslikumat. Alati see kahjuks ei õnnestu, sest kui baasteadmised või töösse suhtumine seda ei toeta, pole abi ka lisakoolitustest.

Palju on räägitud ka majanduse struktuuri muutustest, selle vajalikkusele on viidanud nii meie kohalikud kui ka rahvusvahelised majandusteadlased. Seniste lihtsate tööde tegemise asemel tuleks keskenduda keerulisemate ning seetõttu ka kallimate, suuremat lisandväärtust andvate toodete-teenuste pakkumisele.

Iseenesest on see ju väga hea mõte, ent kuidas seda teostada? On hea, kui ettevõtjal on ideed ja ressursid arenemiseks, kuid on vaja, et ka turg selle vastu võtaks.

Oma kogemustest võin tuua näite, kus meil oli plaanis keskenduda suurema lisandväärtusega toodetele Skandinaavia turu jaoks juba enne majandussurutise saabumist.

Paraku ei saatnud meid tol ajal eriline müügiedu. Kuigi olime oma näidised ja proovipartii kohale toimetanud ja kliendile tõestanud, et oleme võimelised tarnima sama kvaliteediga tooteid tema seni makstud hinnast odavamalt, ei olnud sel edu, sest lojaalsed partnerlussuhted osutusid olulisemaks kui 15-protsendine hinnavõit.

Sealses kultuuriruumis ei vahetata seniseid koostööpartnereid kuigi lihtsalt, keskendutakse pikaajalistele ja stabiilsetele koostöösuhetele. Kasuks ei tulnud ka meie asukohariik.

Õnneks ei jätnud me jonni ning katsetasime üha uuesti. Märkasime esimesi põhimõttelisi muudatusi pärast kriisi algust. Juba 10 protsenti hinnavõitu oli ka Skandinaavia ostjatele argument ning huvi alternatiivse tarnija vastu osutus nüüd tõsisemaks. Sestsaadik kasvatame oma müügimahtusid eksporditurgudel pidevalt.

Paraku olime aga meiegi sunnitud töötajaid koondama. 2008. aasta lõpus, kui meie müügi- ja tootmismahud oluliselt langesid, vähendasime töötajaskonda pea neljandiku võrra. Nüüdseks on tootmismahud endisele tasemele tõusnud, kuid tänu töötajate arenemisele suudame sama töö ära teha vähema hulga inimestega.

Varem tundus ilmvõimatu kahe inimese töö jätmine ühele, nüüd toimib see väga hästi. Uute töötajate vajadus tekib alles siis, kui töömaht oluliselt suureneb. Seega väidan, et üldine efektiivsus tekib olemasolevate töökohtade parendamisest, mitte uute töökohtade loomisest.

Samasse ämbrisse

Majanduse elavnedes ja nõudluse kasvades tekib ettevõtjatel jällegi soov töötajaid juurde palgata ning paratamatult algab töötajate surve palku tõsta.

Kuigi töötuid on endiselt palju ning töötuse vähendamine nii riigi kui ka omavalitsuste prioriteet, tekib küsimus, kas on ikka õige uuesti samale ringile minna ning samade tööde peale uusi töötajaid palgata.
Kui teeme täna samamoodi kui eile ning homme samamoodi kui täna, siis ei saa me ka teistsugust tulemust oodata. Tööjõud koondub uuesti sektoritesse, mis toetub vaid odavale tööjõukulule. Selline teguviis pole aga kaugemas perspektiivis jätkusuutlik.

Arenevad firmad otsivad nüüd endale lisatööjõudu ning kurdetakse, et inimesi on raske leida. Seda hoolimata tõsiasjast, et töötukassas on senini arvel tuhandeid töötuid.

Lihtsate tööde tegijaid on praegu veel valida, kuid erialaste teadmiste-oskustega spetsialiste juba napib. Uuele arengutasemele jõudmiseks vajab ettevõte aga just täienenud oskustega spetsialiste, et pakkuda uutmoodi tooteid ja teenuseid.

Uutesse tehnoloogiatesse investeerimiselgi peavad töötajad olema senisest taibukamad, et selle tehnikaga ka mõistlikult ümber käia. Kahjuks pole tehnika ja tehnoloogia erialad eriti populaarsed. Samuti on kurb, et mõnedki tööturul ringlejad on juba pikalt ilma tööta olnud ning nende motivatsioon tööd teha või ennast täiendada on väga väike.

Leidub ka roosade prillidega tegelasi, kes ootavad endisi palku ja muid soodustusi ega soovi alla oma varem välja kujunenud standardit tööle naasta.

Meie ees seisab suur ülesanne, kuidas endiselt suurt tööpuudust vähendada. Tervema majanduskeskkonna nimel ei ole siiski hea ka see, kui tööpuudus liiga madalale langeb, sest siis kaob tööjõuturul eluterve konkurents. 2006. ja 2007. aastal tööjõuturul toimunu oli iga tööandja õudusunenägu: töötajate voolavus ületas igasuguse mõistlikkuse piiri, kui nende palganõudmistega ei oldud valmis kaasa minema.

Võitluses tööpuudusega on kindlasti abiks suure osa potentsiaalsete töötajate ümberkoolitamine. Koostöö ettevõtjatega tagab selle, et pakutavaid uusi erialasid ka tegelikult vaja oleks. Paraku tahetakse oma seniste oskuste ja teadmiste najal lõpmatult läbi ajada. Kui aga juba omandatud oskuse järele praegu turul vajadust ei ole, siis ongi käes ummikseis.

Seega kõik, kes praegu või tulevikus töökohta otsivad: õppige juurde midagi uut, mis teie väärtust suurendab, ning täiendage pidevalt oma oskusi. Tublimatel, targematel on eelis töökohal jätkata ka juhul, kui tööandja mingil põhjusel on sunnitud töökohti vähendama.

Tagasi üles
Back