Paplid ja uus rattatee ei sobi kokku

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Papliallee Emajõe kaldal.
Papliallee Emajõe kaldal. Foto: Sille Annuk

Mitu aastat on õhus olnud küsimus, kas tuleks maha võtta paplid Emajõe vasakkaldalt Kroonuaia silla ja linnaujula vahelt, sest nende iga läheneb lõpule ja need takistavad uue kergliiklustee ehitust. Selgus saabub peagi.

Nagu inimese puhul ei saa näkku vaadates täpselt hinnata, kas ta elab homseni või 108-aastaseks, ei saa seda teha ka puude puhul. Nõnda jõudis reedel koos istunud töörühm tõdemuseni, et Emajõe vasakkalda paplid, istutatud 1930. aastatel, võivad elada saja aasta vanuseks, kuid tegelikult ei saa täpset eluea pikkust öelda, tõdes Tartu abilinnapea Valvo Semilarski.

Asjatundjates koosnev töörühm pidi linnavalitsusel aitama kujundada otsust, mis paplitest saab. On selge, et kolme meetri laiusele alleele nelja meetri laiune kergliiklustee ei mahu. Selge on ka see, et kui hakata ehitama tänapäevast teealust ja paigaldada elektrikaablit, saavad kaevetöödel puude juured kahjustada ja nende hukkumine on selle tagajärjel paratamatu.

«Kui lühidalt kokku võtta, oli koosolekul ettepanek puud säilitada,» sõnas Semilarski. «Küll vajaks allee hoolduslõikust, enne tuleks hinnata, kui palju tagasi lõigata, võibolla neli-viis meetrit.» 

Kõnealune allee koosneb umbes 150 paplist, mille kõrgus on 25–30 meetrit ja neid on 1950.–1960. aastatel umbes kuue meetri kõrguseni tagasi lõigatud.

Semilarski lausus, et hoolduslõikuse abil võiks allee iga pikendada veel kümme-kakskümmend aastat, küll võib olla vaja eemaldada üksikuid põduramaid puid.

Abilinnapea ütles, et ei soovitatud varianti jätta kahest puudereast alles üks, et sel viisil säilitada puid ja saada ruumi kergliiklusteele. Ka kitsama sillutatud tee rajamine puujuurtele mõjuks puude tervisele halvasti. Piirduda tuleks olemasoleva tee kohendamise, lisades sellele sõelmeid.

Semilarski sõnul «ei ole otsust», aga «tundub, et protsess liigub sinna suunda», et kergliiklustee ehitatakse välja enne ja pärast paplialleed, alleele jääb sõelmetega tee. Muu võimalus näiteks rulluisutajatele võiks olla ehitada välja Ujula tänava kergliiklustee.

Kokkuvõtet paplialleed puudutavast arutelust saab lugeda siit.

Turvalisuse vaatevinklist jätab see üles kaks küsimust: vanade puude ohutus ja kergliikluse ohutus, kui kitsal teel peavad ära mahtuma jalgratturid ja jalakäijad.

«Suurematel teedel üritame jalakäija eraldada ratturist,» sõnas Semilarski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles