Tartu külje alla tekib uus looduskaitseala

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: TPM

Keskkonnaministri käskkirjaga on algatatud Tartu külje alla 90-hektarise Raadi looduskaitseala moodustamine, mille eesmärk on kaitsta mitut haruldast taimeliiki.


Ametliku seletuskirja järgi luuakse Raadi looduskaitseala looduskaitsealuste taimede ja väärtuslike Natura 2000 elupaigatüüpide kaitseks. Ühtlasi tehakse ettepanek arvata see ala tervikuna Natura 2000 võrgustiku loodusalade hulka.

Praeguseks on Tartu linnas ning Tartu ja Luunja vallas paikneva looduskaitseala moodustamine jõudnud nii kaugele, et eelnõu on avalikult välja pandud ning kõigile maaomanikele on saadetud tähitud kirjaga vastav teade.

Loodussõbra algatus

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Kristel Tatsi sõnul sai asi alguse 2007. aasta suvel, kui Tartu linna loodushuviline Marju Silvet leidis Tartu valla territooriumilt kaitsealuseid taimi. «Ta andis meile nendest teada ja temaga koos käidi neid siis vaatamas,» lausus Tatsi.

Algul leiti haruldasi taimi vaid väikeselt maa-alalt, hiljem avastati kaitsealuseid liike veel ja juba suuremalt territooriumilt. Nüüdseks on registreeritud rajataval kaitsealal 13 kaitsealust taimeliiki, esindatud on nii esimese, teise kui ka kolmanda kategooria taimi.

Kolmeteistkümnest taimest kolm jäävad aga lugejale saladuseks, sest looduskaitseseadus ei luba esimese ja teise kaitsekategooria liikide kasvukohti avalikustada. Küll saavad neist teada maaomanikud, kelle maal taimed kasvavad. «Need on tõesti eriti haruldased taimed. Ühte neist leidubki ainult Tartumaal,» lausus Tatsi.

Eelnõu järgi oleks tulevikus lubatud korjata kaitsealalt marju ja seeni. Ka võib alal teha lõket, kuid seda siiski vaid selleks ette valmistatud ja tähistatud paikades. Sõidukiga võib sõita vaid selleks ettenähtud teedel ja lubatud on korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritusi.

Ehitamine keelatud

Praegu on kaitsealal neli eramaad, kuid sinna ei jää ühtegi eluhoonet. See, kuidas looduskaitseala rajamine võib kahjustada sealsete maaomanike huve, sõltub Tatsi sõnul sellest, mida keegi tahab teha. «Kui on näiteks huvi arendada ja ehitada, siis seda teha ei saa,» ütles Tatsi.

Küll aga tuleb kaitsealal niita ja võsa tõrjuda, seda teeb kas keskkonnaamet või maaomanik, kellel on võimalik saada selleks toetust. «Kui kinnistu kasutus jätkub nii, et see on üsna tagasihoidlik, siis ei saa öelda, et omanike huve oluliselt kahjustatakse,» sõnas Tatsi.

Samal seisukohal oli ka Tartu vallavanem Aivar Soop, kelle arvates on looduskaitseala rajamine positiivne. «See näitab, et keskkonda hoitakse. Praegu on seal palju reostust ja prahti ning see tuleks siis ära koristada. Muidu on seda looduskaitseobjektina eksponeerida raske,» pakkus Soop.

Samas ütles Soop, et Tartu vallal on seal kehtiv detailplaneering, mille järgi jookseksid alast läbi teed ja torustikud. «Eks keskkonnaamet peab need planeeringud siis uuesti tegema ja leidma sinna uued lahendused,» arvas Soop.

Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Maueri sõnul pole Raadi looduskaitseala teemat veel linnas arutatud. «Kuna see puudutab vaid väikest nurka linna maad, siis me pole näinud seal probleeme ja üldiselt on linn selle kaitsealaga arvestanud,» ütles Mauer.

Millal valitsus Raadi kaitseala kinnitab, on Tatsi hinnangul suhteliselt prognoosimatu. «Kui takistusi ei tule, siis ehk aastaga,» pakkus ta.

Raadi kaitsealused taimeliigid
I ja II kaitsekategooria liikide täpset kasvukohta ei tohi looduskaitseseadusest tulenevalt avalikustada.

III kaitsekategooria taimeliikidest kasvavad tulevasel looduskaitsealal
• balti sõrmkäpp
• kahkjaspunane sõrmkäpp
• laialehine neiuvaip
• soo-neiuvaip
• siberi võhumõõk
• suur käopõll
• rohekas käokeel
• värvi-paskhein
• ahtalehine ängelhein
• emaputk
Allikas: Keskkonnaamet
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles