Teisel kaasava eelarve aruteluõhtul otsustati linnaruumi rikastavate projektide seast kuus edasipääsejat sügisesele rahvahääletusele.
Kaasavale eelarvele kandideerib veel kuus projekti
Hääli andnud ekspertide ja ideede esitajate seas oli kõige populaarsem projekt, mis näeb ette, et Sõpruse silla alla rajatakse vabaaja- ja rulapark. Sellele projektile järgnesid üsna võrdsel tasemel aparaaditehase hoovi väljaarendamine, Tartu maratoni monumendi ja Emajõele ujuva supelmaja-lava ehitamine.
Samuti pääsesid edasi heade mõtete pinkide rajamine ja Tartu audiogiidi väljatöötamine, mis mõlemad on kultuuriloolised projektid.
Vähe ajaveetmisvõimalusi
Arutelul eksperdina osalenud füüsik ja arhitekt Kaja Pae on viimased aastad tegelenud Annelinna visioonivõistluse ja kogu Annelinna arendamise temaatikaga. Tema sõnul oli üks põnevaimaid projekte rulapargi loomine Sõpruse silla alla, kuna Annelinnas on suur puudus vaba aja veetmise võimalustest, samuti on vähe kokkupuutepunkte eesti ja vene noorte vahel.
«Juba ka maastikuarhitektuurses mõttes on sillaalune ruum ülilahe, kogu see grafiti seltskond on seal tegutsenud ja minu meelest rulaseltskond sobib sinna juurde nagu rusikas silmaauku,» lausus Pae.
Linnaarhitekt Tõnis Arjus ütles, et paljud projektid on tasavägised, millest nii mõnegi võiks ellu viia: näiteks supelmaja-lava Emajõele või eespoolgi mainitud Sõpruse silla alune rulapark. «Analoogsed lahendused, mida mujal maailmas on tehtud, on tõesti väga kihvtid ja skulpturaalsed objektid,» rääkis ta.
Kaja Pae leidis, et sügisel kaasava eelarve rahvahääletusel edu pälvimiseks on vaja projekti esitanud noortel teha kõva tööd oma idee tutvustamiseks.
«Niipalju kui ma olen kursis nende kaasava eelarve hääletustega, siis tegelikult ükski idee ei võida ilma kampaaniata,» ütles Pae. «Ma tegin eeluuringuid ka Annelinnas, mida annelinlased tahavad – nad tahavad õues aega veeta. Kui juba 30 000 annelinlast rulapargi poolt hääletaks, siis see võidaks pika puuga.»
Enamik vääriks teostust
Tõnis Arjus rääkis, et rulatamine ja ka ujumine on mõlemad inimesi kaasahaaravad tegevused. Ainukese nõrkusena tõi ta supelmaja-lava projekti juures välja selle asukohta Emajõe paremal kaldal, mis jääb praegu suurte puude varju.
«Kui ujuma lähed, siis eeldad ikkagi, et saad kuuma päikese käes kohe ka kuivada, aga igal juhul on see linnaruumi rikastav ja hea idee,» sõnas Arjus.
Tema hinnangul nõrgemate projektide miinuspoolena tõi Arjus välja asjaolu, et need puudutavad vähemat hulka inimesi: näiteks jõepealne miilipost huvitab peamiselt ainult sõudjaid.
Pae leidis, et kuigi enamik projekte olid toredad ja neid võiks teostada, ei toetanud tema Emajõe äärde piirete panemist, kuna see vähendaks tegutsemisvõimalusi, mitte ei looks neid juurde.
Kaks kaasava eelarve aruteluõhtut on nüüdseks peetud ning kaks on veel ees: reedel arutletakse spordi- ja vabaajaprojektide üle, esmaspäeval aga ehitus- ja kommunikatsioonide projektide üle. Mõlemad arutelud on jõekohvikus Sisevete Saatkond kell 17 ning kõik linlased on oodatud kuulama.
Kas teate?
Teisel kaasava eelarve koosolekul arutluse all olnud projektid ning nendele antud ekspertide ja ideede esitajate keskmine hinne. Edasi pääsesid rasvases kirjas projektid.
Sõpruse rulapark 18,3
Aparaaditehase hoov 16,7
Tartu maratoni monument 16,4
Ujuv supelmaja-lava 16
Heade mõtete pingid 14,5
Tartu lugude linnaks ehk audiogiid 13,2
Kirsipuud kesklinna 11,6
Miil-kilomeeter 11,2
Kivisilla säilinud osade eksponeerimine 10,4
Karlova ja Supilinna linnaosa tähistamine 10
Emajõe piirde rajamine Ülejõe parki 9,4
Allikas: Tartu linnavalitsus