Selgusid esimesed kaasava eelarve konkurendid

Üks edasi pääsenud ettepanekuid oli Võru tänava ehitusest. Foto: Margus Ansu

Esimesel kaasava eelarve aruteluõhtul esmaspäeval selgusid teede ja tänavate valdkonnast kuus projekti, mis osalevad oktoobri alguses rahvahääletusel.

Arutelul eksperdina osalenud maastikuarhitekt Heiki Kalberg rääkis, et temale mõjus edasi pääsenud projektide seast kõige rohkem Kalda tee ja Anne tänava ristmiku käsitlus. Seal ei peaks rääkima ainult ülekäiguradade tegemisest, vaid kogu liiklussõlme – kõnni-, kergliiklus- ja autoteed – lahendamisest. «Seal on kõige suurem igapäevane liiklus, kõige suurem igapäevane probleem, ja seal on ka väga palju meie lapsi liikumas,» ütles ta.

Tema sõnul võiks sügisel lõppvoorus minna hästi ka Võru tänava ja Pallase puiestee kõnniteede ehitusel, kuna mõlemal on üpris suur kasutajate hulk.

Samuti edasi pääsenud leedvalgustite projekti eelis on suur kokkuhoid linnale. «Esmaspäeval mõtlesin korra, et võib esitada küsimuse, kas kaasav eelarve läheb suuremaks, kui kokku hoitakse. Sellisel viisil mõeldes võib ka see projekt olla perspektiivikas,» lisas Kalberg naljaga pooleks.

Linnavalitsuse teedeteenistuse juhataja Urmas Mets ütles, et tema hinnangul sai edasipääsejatest üllatavalt palju punkte Puidu tänava raudteeülekäigu projekt. «Ma käisin ise kohapeal vaatamas ja seal polnud väga palju käimisjälgi. Aga nendele inimestele, kes seda kasutavad, on ülekäik muidugi kohutavalt tülikas ja ohtlik,» tõdes ta.

Mets lisas, et praegu projekteerib linn Vaksali tänavalt algavat kergliiklusteed, see kulgeks tulevikus üle Näituse tänava ja lõimuks Ilmatsalu tänavale loodava kergliiklusteega, mis omakorda jõuaks maaülikooli ja Waldorfi koolini välja. Seetõttu oleks mõttekas ka Puidu tänava ülekäik selle projektiga lahendada, kuigi Metsa sõnul on see linnaeelarvele üle jõu käiv objekt, ei piisa kaasava eelarve rahast.

«Sinna võiks kaaluda raudteepeatuse rajamist, siis võtab asi hoopis teise värvingu, aga praegu ei ole seda taotlust isegi mitte esitatud» tõdes ta.

 Liiga lokaalsed

 Linlastes võib tekitada küsimust, miks eksperdid ja ideede esitajad hindasid edasipääsejaks Puidu tänava raudteeülekäigu, kuid mitte Mesika tänava oma. Selle kohta ütles Mets, et Mesika-Lemmatsi raudteeületuse kohta on õnnestunud linnavalitsusel saada Eesti Raudteelt tehnilised tingimused, mis küll praeguseks on vananenud, aga siiski loodetakse tuleval aastal alustada projekteerimist ning 2017. aastal ehitada.

 «Kuna raudteega tuleb uuesti suhtlust alustada, ei julge mina teise suure struktuuri eest vastutust võtta, kas nad kõikide oma kooskõlastustega 2016. aastal mõistlikuks tähtajaks asjad lõpetavad,» ütles Mets. See on aga üks kaasava eelarve tingimusi, et just tuleval aastal peab projekt ka valmima. Seda nägi Mets põhjusena, miks võis just Mesika tänava ülekäigu ehitus kaasava eelarve konkursist välja jääda.

Heiki Kalberg ütles, et välja jäänud projektid olid pigem lokaalse tähtsusega. «Tamme puiestee kõnniteed olid küll natukene erinevad, seal ilmselt on ka avalik huvi vähe suurem,» tõdes ta.

Sisevete Saatkonna jõekohvikus oli linnaruumi rikastamise projektide arutelu eile, reedel valitakse spordi ja vaba aja projektide ning esmaspäeval ehitus- ja kommunikatsiooniprojektide seast välja need, mis jõuavad sügisel rahvahääletusele. Eelvaliku teevad projektide autorid koos valdkonna ekspertidega. Kaasava eelarvega jagab Tartu tänavu kahele projektile kokku 140 000 eurot linna raha.

Kas teate?

Kaasava eelarve esimesel arutelul olnud projektid ja edasipääsejad (rasvases kirjas)

* Kruusamäe tänava kõnniteede parandus

* Kadaka tänava kõnnitee parandus

* Mesika-Lemmatsi raudteeületuse ehitus

* Nurme tänavale kõnnitee

* Tamme puiestee kõnniteed

* LED-tänavalaternate paigaldus

* Pallase puiesteele kõnnitee

* Puidu tänavale raudteeülekäik

* Taastuvenergia Tartu tänavavalgustusse

* Võru tänava kõnniteed

* Ülekäigurajad Kalda tee ja Anne tänava ristmikul