Tartu linn kuulutas välja riigihanke elektrienergia ostuks 2016. – 2017. aastal, kus võrreldes senisega nõutakse suuremat taastuvenergia osakaalu. Vastavalt hanketingimustele peab vähemalt 30 protsenti energiast pärinema taastuvatest allikatest.
Linn suurendas elektrihankes taastuvenergia nõuet
Kui vahetult pärast elektrituru avamist oli seis segane ja linna elektrihankele laekus kõigest üks pakkumine, siis viimatisel konkursil oli pakkujate vahel juba korralik konkurents, sõnas linnavarade osakonna peaspetsialist Leelo Sahk-Jansen.
Volikogu on teinud otsuse osta elektrit börsihinnaga ja see on end seni igati õigustanud. Nii näeb ka uus hange ette elektrienergia ostmist börsihinnaga ja firmad konkureerivad üksnes vahendustasu alusel, selgitas Sahk-Jansen. Börsihind võib üles hüpata üksnes suvel, mil elektrijaamades tehakse hooldustöid.
Elektrienergiat kulutab linn eeldatavalt 18 500 MWh aastas, millest tänavavalgustus moodustab umbes 8100 MWh ja linna asutuste tarve on 10 400 MWh. Võrreldes varasema elektrihankega on kasvanud tänavavalgustuse osakaal ja seda eelkõige hiljuti valminud Idaringtee ja Ihaste silla arvelt. Varem kulus tänavate valgustamisele ligikaudu 7400 MWh aastas.
Linna asutused seevastu on tarbinud arvatust vähem ning selle kogemuse põhjal vähendati ka riigihankes ette nähtud mahtusid. «Linn ei pea eeldatavaid tarbimismahtusid välja ostma,» täpsustas Sahk-Jansen.
Majandamisteenistuse vanemspetsialist August-Ervin Oja kinnitas, et ühtegi linnaasutust, kes tarbiks elektrienergiat teistest oluliselt rohkem, välja tuua ei saa. «Suuremad koolid ja lasteaiad tarbivad üsna ühtemoodi,» tõdes Oja. Veidi suurem on elektritarve siiski neil asutustel, kus on kasutusel moodsam ventilatsioon ja valgustus. Üheks selliseks on näiteks vanurite hooldekodu.
Samuti üsna suured elektritarbijad on Tartu turg, Anne saun, Tartu sport jt. linna äriühingud. Neil on aga omaette eelarve ja oma teenistus ning linnakassast nad elektri ostmiseks raha ei vaja.