Väliseksperdid: ERMi hoone nõuab linna paremat planeerimist

Viini linnaplaneerija Volkmar Pamer ütles, et Tartul on rohelise ja jalakäijatesõbraliku linna identiteet. Foto: Kristjan Teedema

Rahvusvahelises linnaplaneerijate töötoas leidsid erinevate riikide planeerijad ning arhitektid, et Tartus võiks ühendada kesklinna ja Eesti Rahva Muuseumi uue hoone laiendatud Raekoja platsi ning Roosi tänava kultuurikvartali kaudu.

Austria arhitekt ja Viini linnaplaneerija Volkmar Pamer rääkis, et nende linnaplaneerijate meeskond jõudis järeldusele, et Tartu on identiteedi poolest jalakäijasõbralik. «Kui Tartusse jõuad, tunned end kohe hästi ning linnaga kohanemine ei võta üldse aega,» rääkis ta. Samas on Tartu nõrgemateks külgedeks kerge passiivsus, staatilisus ja vormitus.

Pamer ütles, et Tartu on rahvusvaheliselt üsna tundmatu ning linnal puudub kiire ühendustee nii teiste riikidega kui ka Tallinnaga, mistõttu tuleks siia saamist lihtsustada. Positiivse külje pealt tõi ta välja, et Tartus on võimalik ennast inimesena tunda, sest siin on puhas ja turvaline keskkond. Aga muuseum on selle linna jaoks liiga suur.

Kaarsilla asemele puusild

Praegu jaguneb Pameri sõnul kesklinn ja Raadi kaheks piirkonnaks: Raekoja platsi ümbrus ning tee ERMini, mida omavahel lahutab Emajõgi. See mõjub nii, et inimesed jäävad kas ühele poole kallast või teisele poole ning üle jõe liikumist toimub vähe.

Raekoja plats vajaks seega Pameri sõnul laiendust, mis julgustaks inimesi Emajõge ületama ning linnas rohkem liiklema. Sellele aitaks kaasa näiteks Kaarsilla asendamine puusillaga, mis võiks olla sama lai nagu Raekoja plats ise. «Teame, et see on sentimentaalne teema, aga Kaarsild on Tartu jaoks liiga kole,» tunnistas Pamer.

Teisel pool puusilda võiks tema meelest olla aga väljak, mis oleks inimeste kohtumis- ja lahknemiskoht. Ülejõe parki võiksid liigendada paar suuremat ja väiksemat hoonet. See kontseptsioon on sarnane Teise maailmasõja aegsele Tartule, millest saadi Pameri sõnul teada alles pärast arutelusid ning arendusplaani koostamist.

Roosi tänavale väikeloomaaed

Ülejõe pargi esine väljak võiks Pameri meelest inimesi suunata Roosi tänava poole, sest seni on seal üsna raske orienteeruda ja teed muuseumini leida – seda eriti turistidel ja väliskülalistel, kes võiks olla Pameri sõnul üks ERMi sihtgrupp.

Maastikuarhitekt Kristi Grishakov rääkis oma ettekandes, et Raadi ja Roosi tänava piirkonnas on palju muuseume, ühiselamuid, poode ja muid ärisid, mida võiks läbida muuseumi oma bussiliin.

Poola Gdynia Merenduskõrgkooli professor Karolina Krošnicka täiendas teda, et Roosi tänaval võiksid küll asuda erinevad poed, kohvikud, väikeloomaaed, rohealad ning võimalused ülikoolidele ja teistele muuseumidele enda tegevus tutvustada, kuid tuleks mõelda ka Roosi tänava sissepääsudele ning sellega piirnevatele tänavasoppidele.

Linnaplaneerijad jõudsid aga järeldusele, et ERMi uus hoone hakkab olema sihtkohaks turistidele ja väliskülalistele, mistõttu tuleks lisaks kohalikele mõelda kultuurikvartalit planeerides sellele, et just turistidel oleks võimalikult huvitav ja lihtne jõuda nii muuseumisse kui ka kesklinna.

Kommentaar 

Tartu abilinnapea Kajar Lember:

Kohtumise eesmärk oli kesklinna sidumine ERMiga. Kõige suurem valupunkt, millele juhiti tähelepanu, on see, kuidas Raekoja platsilt sillale suunduv inimene saaks aru, et ta nüüd liigub ERMi poole. Justnimelt läbi pargi minekud ja kuidas Roosi tänav üles leida – see kindlasti on linnaplaneerimise väljakutse number üks, seda on vaja kohe nüüd.

Linna ideed on kahes etapis – esimene etapp, millega linn väga jõuliselt tegeleb, on Roosi tänava ääre ja ERMi ümbruse korrastamine. Meil on seal osa nõukogude aja hooneid, mida linn on kümnete kaupa tänaseks lammutanud, aga üks saba on veel tegemata otse ERMi ukse ees.

Saime ekspertidelt sõnumi, et need ideed, mis on meil juba olnud – et võiks meelelahutust olla seiklusparkide ja muude asjade raames – leidsid kinnitust, et see on õige tee. Sellega me peame tegelema, aga kindlasti me jääme siin väga palju raha taha kinni. Linn on võtnud ette Roosi tänava uuendamise, seal tööd juba käivad, ja 2016. aastal peaks olema võimalik väga kihvti promenaadi pidi liikuda ja olgem ausad, see on kahe aasta puhul meie võimete piir enne, kui saame järgmiste asjade peale mõelda.