Tartu ülikool pakub sisseastujaile uue näoga õppekavu

Tartu Ülikooli peahoone sissepääs. Foto: Kristjan Teedema

Terve rida Tartu ülikooli eestikeelseid õppekavasid on läbi teinud uuenduskuuri.

Suur osa muudatusi puudutab filosoofiateaduskonna õppekavasid.

Nimelt alustas teaduskonna juures senise germaani, romaani ja slaavi filoloofia instituudi alusell tänavu tegevust maailma keelte ja kultuuride kolledž.

Muudatuste rõhk on sellel, et uued tudengid saaksid senisest enam kombineerida erinevate keelte ja kultuuride õpet ning et nende ettevalmistus tööturul edukalt hakkama saamiseks oleks mitmetahulisem.

Filosoofiateaduskond avab näiteks kõigile oma bakalaureuseastme erialadele kõrvaleriala - maailma keeled ja kultuurid.

Kui enne said vaid võõrkeele eriala tudengid võtta endale kõrvalerialaks teise keele, siis nüüd saavad kõik tudengid kombineerida mitme keele ja kultuuri aineid. Keeleõpet saab alustada ka algtasemelt. 

Oluline uuendus on veel, et lisaks põhikeeltele, inglise, saksa, vene ja prantsuse keelele, saab kõrvalerialaks võtta muid keeli. Näiteks saab valida Aasia keelte ja kultuuride mooduli (jaapani, hiina või korea keel) või balti keelte ja kultuuride mooduli (läti ja leedu keel), samuti eesti keele võõrkeelena, ungari keele või soome keele.

Võõrkeeleõpetaja

Võõrkeeleõpetaja magistriõppekava on filosoofiateaduskonnas tekkinud mitme varasema õppekava alusel ja võimaldab nüüd õppida mitme humanitaaria valdkonna õpetajaks korraga, sisaldades rohkem praktikat. 

Nimelt viis filosoofiateaduskond 2014. aasta kevadel läbi uuringu, kus küsitleti koolijuhte ja kaardistati koolide vajadusi selles osas, milliseid õpetajaid on gümnaasiumitele ja kutsekoolidele kõige enam tarvis.

Tulemusena selgus, et koolide vajadustest lähtuvalt tuleb koolitada mitme aine õpetajaid. Suur osa koolijuhtidest tõdes, et nende koolis töötavatel õpetajatel, näiteks kunsti, käsitöö, muusika, tööõpetuse ja saksa keele õpetajatel ei tule kokku täiskoormust.

Seepärast ongi loodud võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, mille sisseastujaid koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks korraga.

Sisseastuja saab endale valida peaeriala kas inglise, saksa, vene, hispaania või prantsuse keele õpetaja ning lisaks saab valida veel kaks eriala sellisest pikast valikust nagu – inglise, saksa, vene, hispaania, prantsuse, rootsi, ladina, eesti keele ja kirjanduse, eesti keele võõrkeelena, soome keele, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse, filosoofia, usundiõpetuse, kunstiõpetuse või käsitöö ja kodunduse õpetaja.

Nii saab eriala lõpetanu laiema ainealase ja metoodilise ettevalmistuse, et minna põhikooli, gümnaasiumisse, keeltekooli või mõne kõrgkooli keelekeskusesse õpetama mitut ainet korraga, nii võõrkeeli kui humanitaaraineid.

Euroopa keeled ja kultuurid

Euroopa keelte ja kultuuride magistriõppekavva liitis filosoofiateaduskond varasemad õppekavad, et uus õppekava pakuks senisest rohkem spetsialiseerumisvõimalusi ja praktikat.

Sisseastuja saab õppida üht või mitut Euroopa võõrkeeltest ja kultuuridest (inglise prantsuse, hispaania, vene, saksa, skandinaavia, klassikaline filoloogia). Võõrkeele- ja kultuuripädevust saab siduda niisuguste valdkondadega nagu maailmakirjandus, semiootika, rahvusvahelised suhted, ettevõttemajandus ja meediauuringud.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppekava annab aga laiapõhjalised teadmised-oskused töötamiseks kas eesti keele ja kirjanduse õpetajana üldhariduskoolis või eesti keele kui võõrkeele õpetajana võõrkeelses koolis või keeltekoolis. Korraga võib omandada mõlemad erialad ning kõrvale saab õppida soome keelt, lõunaeesti keelt ja kultuuri, usundiõpetust, ladina keelt või harida end filosoofiaõpetajaks.

Etnoloogia ja folkloristika magistriõppekava on samuti filosoofiateaduskonna õppekava, mille tudengid saavad uue rakendusliku õppesuuna. Nimelt hakkavad etnoloogiatudengid rakendusliku kultuurianalüüsina tegelema linnaruumi uurimisega.

Info- ja teadmusjuhtimine

Info- ja teadmusjuhtimise magistriõppekava on sotsiaal- ja haridusteaduskonna uus õppekava, mis seob esmakordselt sotsiaalteadused ja infotehnoloogia. Lõpetanutest kasvavad sotsiaalteaduste taustaga infotehnoloogia-analüütikud, kes suudavad oma tulevastel töökohtadel anda programmeerijatele infot, tõlkida asutuste vajadusi tehnilisse keelde, kaardistada asutuse infoprotsesse ja juurutada uusi. Teisisõnu saavad neist täiesti uue pädevusega analüütikud, info- või kommunikatsioonijuhid.

Bakalaeureuseastme õppekava – humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis – on sotsiaal- ja haridusteaduskonnas uuenduskuuri  läbinud õppekava, mis annab ettevalmistuse minna põhikoolis õpetama kahte ainevaldkonda, sealjuures saab spetsialiseeruda ka sotsiaalpedagoogikale. Lõpetanud saavad ettevalmistuse eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte (inglise ja saksa või vene) või inimeseõpetuse õpetajaks. Lõpliku õpetajakutse annab muidugi õpingute jätkamine magistriõppes. Alternatiivina saab lõpetaja kohe pärast bakalauruseastme lõpetamist asuda tööle sotsiaalpedagoogina.

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia bakalaureuseastme õppekava sündis loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas kahe õppekava liitmisel eesmärgiga, et anda põhjalike alusteadmisi loodus- ja reaalteadustest, IT-st, seadusandlusest ja veidi ka sotsiaal- ja humanitaarteadustest.

Pärast esimest õppeaastat ja mõlemast erialast maitse suhu saamist saab sisseastuja teha kaalutletud otsuse, kas ta spetsialiseerub keskkonnatehnoloogiale või geoloogiale.

Liikumisnõustaja

Füsioteraapia bakalaureuseastme õppekava on ülikoolis alati olnud üks kõige populaarsemaid ja suurema konkursiga erialadest.

Seni on arstiteaduskond keskendunud aga vaid kliiniliste füsioterapeutide koolitamisele, kes töötavad haiglate statsionaarsetes ja ambulatoorsetes osakondades.

Eelseisvast õppeaastast alates avatakse füsioteraapia erialal lisaks kliinilisele füsioteraapiale uus õppesuund – liikumisnõustaja.

Liikumisnõustaja on terviseliikumise ja preventatiivse suunitlusega liikumisspetsialist, kes leiab tööd liikumishariduse, rehabilitatsiooni, rekreatsiooni ja spordi valdkonnas, samuti eraettevõtluses, kuna rahva- ja tervisesport kogub populaarsust.

Liikumisnõustaja on pädev tegema ka treening- ja toitumiskavasid, on nõustajaks treeningkoormuse ja -liigi valimisel ja toitumispäeviku koostamisel, suudab olla spordialadel ka algajate juhendajaks. 

Liikumisnõustaja eriala õppekavas väheneb kliiniliste õppedistsipliinide osa ja kliiniline praktika, suureneb aga liikumisharrastuse, praktilise spordi ja tervisekäitumisega seotud õppeainete maht.

Treener-spordijuht

Kehaline kasvatuse ja spordi magistriõppekaval avatakse samuti uus eriala: treener-sportijuht, mis annab võimaluse omandada põhjalikud teadmised treeninguteooriast, spordijuhtimisest ja spordipsühholoogiast, sidudes need reaalse kogemusega treeneri või spordijuhi tööst.

Töökogemuse annavad kehalise kasvatuse, spordijuhtimise ja treeneripraktikad.

Muusika

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia senine muusika ja koolimuusika õppekava liideti kokku üheks rakenduskõrghariduslikuks õppekavaks, mis võimaldab spetsialiseeruda neljale erialale – pärimusmuusika, rütmimuusika, koolimuusika ja helitehnoloogia.

Riigiteadused

Riigiteaduste instituudi bakalaureuseastme õppekava läbib põhjalikud uuendused. Varasema kolme eriala – rahvusvahelised suhted, võrdlev poliitika ja poliitikateooria – asemel jääb kaks üldisemat suunda, millest mõlemas saavad tudengid põhiteadmised kõigist kolmest loetletud erialast.

Samuti võetakse kasutusele uued meetodid – ümberpööratud klassiruumid, stimulatsioonõpe, arutelu-keskne loeng.

Et õppekava hakkab kuuluma 1. jaanuarist ühineva riigiteaduste instituudi ja Euroopa kolledži alla, hakatakse õppetöös oluliselt rohkem tegema koostööd ingliskeelsete magistriõppekavade tudengitega – nii auditooriumites kui koolivälistes tegevustes.

Kui kõik erialad bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse õppes, magistriõppes ja integreeritud õppes ning doktoriõppes kokku lugeda, siis on Tartu ülikooli 166 õppekaval võimalik kokku õppida 358 erialal.

Allikas: Tartu Ülikooli kommunikatsioonitalituse spetsialist Egle Merbach