Tartus ja mõnel pool mujal Eestis toimub reedel kirikute öö. Oma pühakodade uksed avavad hilisteks õhtutundideks 17 kristlikku kogudust – adventistid, baptistid, katoliiklased, luterlased, metodistid, nelipühilased ja õigeusklikud.
Kirikud hoiavad reedel uksed valla südaööni
Kirikute öö koordinaator on kunstnik, Tartu roomakatoliku kiriku koguduse liige Tiina Viirelaid. Tema andmeil ootab huvilisi suurem osa Tartu pühakodadest, neile lisaks veel Nõo Püha Laurentsiuse ning Viljandimaalt Kõpu Peetri ja Suure-Jaani kirik.
Lisaks tavapärastele kirikututvustustele ja palvustele on kavas mõndagi erilist. Nii näiteks lubab Kolgata baptistikogudus korraldada aardejahi, Pauluse luteri kirik laseb külalisi krüpti, kolumbaariumisse ja torni ning nelipühilaste Maranata koguduses pakutakse pannkooke.
Torn on avatud ka luterlikus Peetri ja Jaani kirikus. Viimati nimetatud kohas toimub reede viimasel pooltunnil tornipalvus, kus tekste piiblist ja kristlikelt mõtlejatelt loeb Jaani kiriku abiõpetaja Triin Käpp ning muusika eest hoolitseb Juhani Jaeger.
Eriti mitmekülgseks kujuneb kirikute öö just muusika poolest. Tiina Viirelaid nimetas teiste hulgas, et katoliiklaste Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kirikus saab kuulata gregoriaani laule ja Camerata Universitatist ning et luterlikus Nõo Püha Laurentiuse kirikus laulab sealne meesansambel ja barokk-viiulimuusikat esitavad Kristel Eeroja-Põldoja õpilased.
Kirikute öö kavasse on kirja pandud üle 70 tegevuse. Sealhulgas on nimetatud, et luterlikus Tartu Maarja kirikus esinevad Tartu tuletõrjeühingu puhkpilliorkester, Ülenurme valla segakoor, kandleansambel Kaval Käsi ja helilooja Alo Põldmäe.
Kirikute öö sai alguse aastal 2005 Austrias. Hiljem on liitunud pühakodasid Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias ja Madalmaades ning Eestis, kus seekordne üritus on järjekorras neljas.
Seekordse kirikute öö üksikasjalik kava ja teave pühakodade kohta on lugeda siin.