Farmaatsiaõppe edendamiseks on loodud stipendiumifond

Apteegitööd hästi tundev spetsialist orienteerub hästi kõiges ning oskab nõu anda, millal soovitada rohupoe külastajale mõnd mõru pilli ja millal võib ta abi loota ka heast loodustootest. Foto: Mihkel Maripuu

Täna allkirjastasid Eesti akadeemilise farmaatsia seltsi ja Benu Apteek Eesti OÜ esindajad lepingu, millega loodi sotsiaalfarmaatsia valdkonna uurimis- ja teadustööde stipendiumifond.

Fondi loomisega soovitakse muuta farmaatsia eriala noorte seas populaarsemaks, kuna juba nüüd on Eestis puudu 100–150 proviisorit.

Eesti akadeemilise farmaatsia seltsi juhatuse liige Karin Kogermann ja Benu apteekide jaemüügidirektori Kaidi Kelti allkirjastatud stipendiumilepinguga soovivad mõlemad näidata, et tõhus koostöö ülikooli ja erasektori vahel võib tuua rohkem noori farmaatsiat õppima.

«Eestis on hinnanguliselt puudu 100 kuni 150 farmatseuti ja proviisorit, kusjuures proviisori keskmine vanus on 50 eluaastat ja iga viies proviisor on juba pensioniealine,» tõdes Kelt. «Lähiaastatel läheb palju proviisoreid pensionile, ent uusi on juurde tulemas vähe. Riigi tellimus on paraku vähenenud ja eriala pole noorte seas populaarne.» Apteegiketi juhi sõnul saab kreenis olukorda koostöös ülikooli ja riigiga muuta, aga see eeldab tudengite motiveerimist, eriala maine parandamist ning mõistmist, et apteeker pole müügimees, vaid arsti parem käsi.

Esimese sammuna olukorra parandamiseks nähaksegi stipendiumisüsteemi loomist, mis motiveerib noori farmaatsiaõpingute kasuks otsustama ning selles valdkonnas kvaliteetset uurimis- ja teadustööd tegema.

Loodavast fondist saavad uurimistööde stipendiume taotleda TÜ proviisoriõppe üliõpilased ning teadustegevuse toetust võivad tudengite kõrval taotleda ka õppejõud. Stipendiumi saamise eeldus on uurimis- või teadustöö tegemine sotsiaalfarmaatsias või selle lähivaldkonnas. Esimesed stipendiumid antakse välja  2015/16. õppeaastal, mil stipendiumifondi kogusuurus on 3000 eurot.