Ehitajad leidsid vanast majast kummalise konku

Tartu loomemejanduse keskuse Kalevi 17 majast leiti salapärane ruum (pildil salapärases ruumis käinud Paladin OÜ töötaja Maido Erimäe ja Tartu loomemajanduskeskuse juht Raul Oreskin). Foto: Sille Annuk / Postimees

Vanad hooned üllatavad ikka endast palju nooremaid inimesi. Ka Tartu Kalevi 17 majas tuli saali põranda alt üllatuslikult välja ruum, millest keegi ei teadnud ja kuhu pääseb vaid kitsukesest avast.

Kalevi 17 maja taastavad ehitajad süvendasid kolmapäeva lõuna ajal saali põranda all olnud pinnast. Korraga tuli liiva alt lagedale lapike telliseid, millega oli üks auk kinni laotud.

Tellised varjasid väikest ruumi, millest polnud kellelgi aimu. «Alguses vaatasime ava servalt, aga siis otsustasime vaatama minna, mis seal on,» rääkis Paladin OÜ töötaja Maido Erimäe.

Tema sealt kitsukesest pilust end sisse nikerdaski. Eest leidis mees võlvlae ja muldpõrandaga ruumi, mis on poolteist meetrit lai, 3,2 meetrit pikk ja 1,8 meetrit kõrge. Ruumis ei paistnud ühtegi kinnilaotud ava ehk teist sissepääsu.

«Müstiline koht,» muheles Tartu Loomemajanduskeskuse juhatuse liige Raul Oreškin. «Imelik on ruum seepärast, et kelder asub maja teises otsas,» selgitas Kalevi 17 maja taastava Elinord Ehituse objektijuht Tiit Suits. Saali põranda all on igal pool mujal vaid täitepinnas.

Maido Erimäe leidis ruumist ka praetaldriku mõõtu sööginõu, katkise kaelaga veinipudeli ja tsaariaegseid väikseid rohupudeleid.

Aga mis ruum see võis olla, kuhu vaid karjapoiss lahedalt sisse mahub? «See võis olla koht väärtuslike asjade või isegi inimeste peitmiseks,» pakkus Kalevi 17 maja taastamisel muinsuskaitse järelevalvet tegeva firma Haspo juht Aavo Os­sip.

Aga et vundamendiga külgnevas ruumis on suurtest maakividest vundament hoolega ära krohvitud, ei välista ta, et tegu võis olla ka väikse juurikakeldriga. «Sinna võis ka väljast pääseda,» pakkus ta. Seni pole ehitajad aga ruumi teist sissepääsu leidnud.

«Mine sa tea, ehk oli seal tõesti varjupaik või peidik,» ütles Karlovat kui oma püksitaskut tundev kultuuriajaloolane Mart Siilivask.

Krundile 152 Kalevi 17 esialgse hoone, ühekorruselise kivimaja ehitamise projekt kinnitati 1860. aastal. Veel 1855. aastal oli krundi 152 omanik salanõunik krahv von Man­teuf­fel, 1872. aastal kuulus koht juba raehärra Feldmannile.