Tartus on uurimisel kümneid skeemitamisi

Janek Maasik.

FOTO: Politsei

Majanduskuritegude uurijatel on Tartus pooleli kümneid juhtumeid, milles on põhjust kahtlustada, et vana ettevõte on tahtlikult võlgadega põhja lastud ja selle tegevuse on üle võtnud uus firma, mis on vanaga seotud.


Lähemalt räägib politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Janek Maasik.

Kui sageli on põhjust kahtlustada kuritegu juhtumite taga, kus üks ettevõte läheb pankrotti ja selle asemel tegutseb puhta lehena uus ettevõte, nii et kliendid ei saa vahest aru?

Sellised skeemid on väga tüüpilised. Kas ka kuritegelikud või mitte, vajab iga kord põhjalikumat süüvimist.

Kirjeldage ühte tüüpilist juhtumit, kus selline skeem on kuritegelik.

Ühte valemit pole. Sageli on märgata, et pankrotile eelnenud aastal on firma teinud hulga  küsitavaid tehinguid: näiteks kantakse firma põhivara maha, kuna see on riknenud, tehakse näilisi tehinguid, makstakse kellelegi teenuse eest, mida firma pole kasutanud. Firma omanikule makstakse fiktiivsete dokumentide alusel tagasi laenu, mida omanik pole firmale andnud jne.  

Kui vana ettevõte on kahtlaste tehingutega rahast tühjaks tehtud, kuidas siis uus firma vana üle võtab?

Näiteks ostetakse või tehakse ise uus firma juba siis, kui vanal ettevõttel on tekkimas makseraskused. Uus ettevõte annab vanale ettevõttele näiliselt laenu, müüb kaupa või teeb mõne muu tehingu, mille eest vana ettevõte võlgu jääb. Selle võla alusel liigub raha või vara ühest ettevõttest teise.

Kuna kardetakse, et ettevõtte ülevõtmine tuleb välja, on uute firmade juhatuses tavaliselt uued inimesed – usaldusisikud, ämmad, äiad, naised. Vana firma võidakse ennatlikult kirjutada ka tankisti nimele, et jätta mulje, justkui läks eelmine firma pankrotti uue omaniku juhtimisvigade tõttu.

Millal politsei neid skeeme uurima hakkab?

Politsei peaks sekkuma siis, kui pankrotimenetluses on ilmnenud kriminaalseid asjaolusid.

Siin on aga probleemiks süsteemi nõrkus, mis soosib, et rahast tühjaks tehtud ettevõtteid ei saaks uurida. Kui firmal pole üldse raha ning menetlus lõpetatakse raugemisega, siis määratakse ajutise halduri tasu riigi rahast mitte suuremas summas kui 6200 krooni. Sellise raha eest ei ole haldur huvitatud kulutama aega ettevõtte pankrotiasjas kuritegelike ilmingute otsimisele. Seetõttu kaovad ettevõtted sageli ära politsei uurimisse jõudmata, kuigi nende taga võisid olla kuriteod.   

Mitut skeemitamis­kaht­lu­sega juhtumit politsei praegu Tartus uurib?

Uurimisi on kümneid. Igasugu skeemide uurimine moodustab valdava osa majanduskuritegude uurijate menetlustest ja igapäevatööst.   

Kui paljud juhtumid te ära suudate lahendada?

Statistikat on väga raske öelda. Sellised juhtumid on mahukad ja nende uurimine aeganõudev, ühe juhtumi maht võib ulatuda kümnetesse köidetesse.

Tagasi üles