Igal kümnendal inimesel on rahutud jalad

Unearst Tuuliki Hion.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaater ja uneterapeut Tuuliki Hion ütleb, et niisugused patsiendid nagu Leili Kaup vaevlevadki õiget abi leidmata teinekord aastaid.


«Inimene võib olla magamatuse tõttu väga väsinud, ta elu- ja töökvaliteet on langenud, ka unerohi ei aita,» kirjeldab Hion. «Mingites olukordades võib unetus kujuneda ka ohtlikuks, näiteks juhul, kui unetu on autoroolis.»

Rahutute jalgade sündroom esineb Tuuliki Hioni sõnul kuni 10 protsendil elanikest.

Rahutute jalgadega inimesed on alati olemas olnud. Aga see on aladiagnoositud häda, mida sagedasti ära ei tunta. Teada on, et põhjused peituvad kesknärvisüsteemi valutundlikkuses, liigutuste regulatsioonis ning raua ja dopamiini ainevahetuses.

Unetreeningud

Unetusel üldisemalt on aga palju põhjusi, rahutud jalad on üks alateema. Mõnikord kaasneb unetus teise haigusega, teinekord viib unetus ise uue tervisehädani.

Ükskõik, mis see põhjus on, kujuneb unetusest kergesti omaette häire.

Lõpuks tekib psühholoogiline mehhanism, mis unetust alal hoiab. See on kinnine ring, millest välja pääseda keeruline. «Unetuid tabab depressioon kaks korda tõenäolisemalt kui teisi inimesi,» ütleb Tuuliki Hion.

Juba poolteist aastat on psühhiaatriakliiniku unearstid ja õed tegelnud rühmatreeningutega, kus patsientidele jagatakse teavet une kohta ja õpetatakse unetusega toimetulekuks vajalikke oskusi.

Koos oldud aeg aitab inimestel süvendada uusi käitumisharjumusi, mis peaksid und soodustama ning aitama toime tulla und mõjutavate tunnete ja mõtetega.

«Me alustasime 2009 jaanuarist iga viie nädala tagant uue grupiga,» räägib dr Hion. «Siis panime järjekorda 107 inimest. Praegu käib koos üheteistkümnes grupp. Aga see järjekord ei ole veel otsas.»

Millised on soovitused, mis kõlbavad ka tavalisele uinujale? Hion ütleb, et sellist asja, mis kohe kõigile mõjub, ei olegi. Soovitustega tuleb olla ettevaatlik. Siiski ütleb ta mõne.

Muretsemine jätta

Jäta une pärast muretsemine, ära püüa iga hinna eest magama jääda – see teeb asja halvemaks. Kui su uni halveneb, siis kaalu voodisoleku aja lühendamist mõneks ööks kuni viie tunnini. Kui sa ei ole suutnud uinuda ja see sind häirib, kaalu 10–15 minutiks voodist tõusmist. Raamatu lugemine on omal kohal, see viib mõtted mujale.

Unemurest soovitab Hioni kõigepealt rääkida oma perearstile. Tema aitab otsustada, mida teha.

Tartu uneuuringute algusest möödub sel sügisel 10 aastat. Eesti Unemeditsiini Selts tegutseb 2005. aastast. Euroopa Unemeditsiini Seltsi ülejärgmine kongress peetakse 2014. aastal Tallinnas. «See tähendab, et Eesti unemeditsiin on oma koha Euroopa teiste unemeditsiini keskuste kõrval kätte võidelnud,» sõnab Tuuliki Hion rõõmsalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on kaks unega tegelevat keskust. Üks asub kõrvakliinikus, teine psühhiaatriakliinikus. Sõltuvalt erialast on patsientidega tegelemise spetsiifika natuke erinev, aga põhimõtteliselt tegeldakse unehäiretega mõlemal pool. Unearstid on veel Marlit Veldi ja psühhiaatria residentarst Taavi Hallik.

Tagasi üles